Govva: Sámediggi

Nágo mii hálidit sámi álbmotbeaivvi ávvudit?

Sámi álbmotbeaivi 6.2.2019 oidnui goit Suoma beale medias ja sosiála medias eanet go goassege ovdal. Seamma áigge orron vuohttimin, ahte sámit ledje eanet krihtalaččat sámi álbmotbeaivvi ektui go ovdal. 

Nágo mii hálidit sámi álbmotbeaivvi ávvudit?

Manin lea sámi álbmotbeaivvis šaddan dakkár, ahte sámit galget geavahit beaivvi dasa, ahte čilget iežaset kultuvrra olggobeale olbmuide?

Manin guovddážis sámi álbmotbeaivvis leat váldoálbmoga čuvgen ja guoimmuheapmi?

Manin galgá beaivi álgit leavgga stággui geassimiin? (Ovtta ustibis lei buorre fuomášupmi: Gos diekkár vierru oba boahtá? Partiolaččain, soahteveagas, Amerihkás?)

Manin sámi lágádusat ávvudit nu gohčoduvvon rabas uvssaiguin?

Manin Anára mánát čoahkkanedje Sajosii čuovvut váldoálbmogii oaivvilduvvon oahppodiibmostreama, man váldonarratiivan orui leamen ”normála oarjemáilmmi eallinvuogi” ja ”earálagan”, ”eahpenormála”, ”Other” sámi eallinvuogi buohtasteapmi, ja dan čilgen man normálat miige leat? Manin mánáide ii ordnejuvvo sámi prográmma, mii lea sidjiide oaivvilduvvon?

Maid jurddašit Suoma almmolaš lágádusaid ja váldomedia duppalmorálas, ahte sámi álbmotbeaivve sámit loktejuvvojit, muhto dan maŋŋá sámit jullot vuot báhcit marginálii?

Manin sámit galge bargat duppalbarggu: vuos iežas beaivebarggu ja de vel dasa ala nuvttá barggu váldoálbmoga čuvgejeaddjin? (Ieškritihkka: iešge dahken nu. Manin?)

Dan beaivve, mii mahkká galggašii leat sápmelačča jagi buoremus beaivi.

Nágo mii hálidit sámi álbmotbeaivvi ávvudit?

Galggašiigo sámi álbmotbeaivvi(ge) dekoloniseret?

Govva: Suoma Sámediggi

Seamma kolumna juohke sámi álbmotbeaivve

Oalle hearvái.

Smihtten moadde vahku dassái, ahte maidson galggašin čállit sámi álbmotbeaivvi gudnin News Now Finland -neahttaáviisii, gos mus lea eaŋgasgiel kolumna. In leat guhkes áigái čállán maidege, muhto álbmotbeaivái lea dieđusge dehalaš kekset juoidá!

De mun fuomášin! Munmat čálan evttohusa, ahte sámi álbmotbeaivi galggašii leat almmolaš friijabeaivi olles Suomas.

Ja mun čálistin. Friijabeaivi buohkaide. Soabadallama vuoiŋŋas. Eamiálbmoga gudnin. Maiddái gávvilis vuohki hukset buori dáhtu! Heive maid Norgga ja Ruoŧa beallái.

Dán gaskas fuomášin dárkkistit, ahte maidbat mun čállenge mannan jagi.

Hahaa, gusto measta seamma kolumnna sámi álbmotbeaivvi dahkamis friijabeaivin, muhto vehá eará ákkastallamiiguin! Dalle jurdda lei, ahte livčče somá mannat eaktodáhtolažžan vaikke skuvlii hállat sámiid birra, muhto dat ii leat vejolaš daningo sámi álbmotbeaivi lea áibbas dábálaš bargobeaivi.

In sáhttán eará go čáibmat! Heiten čállimis.

Golle moadde beaivve. Guokte beaivve ovdal álbmotbeaivve fuomášin, ahte munhan sáhtán lihkká čállit áššis, ja fállat muhtun áviisii! Čálistin suomagiel oaivilčállosa telefuvnnain, sirden dan dihtorii ja sáddejin Helsingin Sanomat -áviisii 6.2.2019 várás. (Teaksta maid almmustahttojuvvui!) Go dihtor lei geardde rabas, nu čálistin vel sámegiel veršuvnnage.

Iđđes, álbmotbeairuohta smihtten, ahte munhan sáhtášin fállat fáttá Yle Sámi iđitođđasiidda. Ledjen jo gaskan hohpolaš bargobeaivvi sáddemin teavstta, go álgen dárkkistit, ahte mo dát manaige diibmá. Googlemiin de gávdnen, ahte Yle Sápmi lei gusto mannan jagi noteren mu kolumnnaSáhkabihtážiin.

De gal ii gusto gánnehan šat fállat fáttá.

Nuppe dáfus. Ášši ii leat jagis ovdánan gosage.

Maiddái dán jagi sámi álbmotbeaivi lea áibbas dábálaš bargobeaivi. Gaskavahkku. Mu kaleanddar 6.2.2019 dievvagođii jo guokte vahku dassái. In beasa geahččat levgema Helssega universitehtii inge guldalit SOG:a oahppodiimmu interneahtas. Eahkedii gal várrejin bileahta Soljju ja Ailu Valle konsertii!

Go dilli lea dát, nu mearridin de goittotge almmustahtit dán seamma kolumnna vel nuppe háve. Maiddái buorre sivva viimmat rahpat iežan blogga!

Oaidnit leš makkár dilli lea boahtte sámi álbmotbeaivve. Ja man birra dalle čálán.

PS. News Now Finlandii čállen de loahpaloahpas kolumnna ON olmmošriektekomitea mearrádusain ja ođđa doaivagis, maid dat sámiide addet.

Pirita Näkkäläjärvi 6.2.2019: Sámi álbmotbeaivi galggašii lea almmolaš friijabeaivi

Sámi álbmotbeaivi lea šaddan stuorra mearkabeaivin miehtá Suoma, Ruoŧa ja Norgga.

Okto Suomas sámit ieža ordnejit eanet dáhpáhusaid, doaimmaid ja fálaldagaid go várra goassege ovdal. Dán jagi mielde leat vuot ođđa innovašuvnnat, dego Sámi oahpahusguovddáža oahppodiibmu interneahtas dahje Dihtosis-fidnu skuvlagalledeamit.

Oahpahusráđđehus, mánáidáittardeaddji ja iešguđet gávpogat ávžzuhit mánáidgárddiid ja skuvllaid ávvudit sámi álbmotbeaivvi. Váldoservoša olbmot noterejit sámi álbmotbeaivvi muđuige buorebut go ovdal, jos geahččá vaikkeba kolumnnaid maid mediat leat jo dál almmustahttán, ja maid áibbas amasge olbmot sosiála mediain čállet.

Soabadallan leamašan stuorra fáddá maŋimuš áiggiid. Sámedikki evttohan soabadallanproseassa ovdána ovttas Suoma stáhtain.

Nuppe dáfus ON olmmošriektekomitea gávnnahii áiddo, ahte Suopma loavkašuhtii SP-soahpamuša, go alimus hálddahusriekti seahkanii sámiid iešmearrideapmái ja luittii 97 látti olbmo sámedikki jienastuslohkui sámedikki dáhtu vuostá.

Dán áiggis Suomas dárbbašuvvojit symbolalaš dagut sámiid buorrin.

Dálá olmmoš lea čeahppi dulkot symbolaid ja áddet symbolalaš válddi geavaheami. Mii dađi positiivalot signála go addit friijabeaivvi buohkaide Suomas eamiálbmot sámiid gudnin! Dat livčče symbolalaš, muhto mávssolas dahku.

Dakkár, maid mii dárbbašit dál vai boahtteáiggi muitalus livčče sápmelaččaid ja suopmelaččaid oktasaš.

Buori sámi álbmotbeaivvi!

HS 6.2.2019: Saamelaisten kansallispäivä yleiseksi vapaapäiväksi

YleX 6.2.2019: Pitäisikö saamelaisten kansallispäivän olla vapaapäivä? (Áiggis 1:01:50)

Yle Sápmi 8.2.2019: Lappi riikkabeaiáirasat eai doarjjo Sámi álbmotbeaivvi friijabeaivin – Sápmelaš servodatberošteaddji mielas basuheapmi livčče symbolalaš dahku