Sámediggi | Saamelaiskäräjät | The Sámi Parliament

Loppuuko aika taas kesken? Saamelaisten kansallispäivän riemua varjostaa huoli saamelaiskäräjälaista. Nohkágo áigi fas gaskan? Fuolla sámediggelágas

Buori sámi álbmotbeaivvi 6.2.2022 buohkaide! Hyvää saamelaisten kansallispäivää 6.2.2022 kaikille!

Olisi mukavampaa juhlia saamelaisten kansallispäivää, jos tietäisi, että tärkeät saamelaisasiat varmasti etenevät suomalaisessa yhteiskunnassa. Saamelaiskäräjälain uudistus on meneillään, mutta loppuuko aika taas kesken?

Seuraavat saamelaiskäräjävaalit ovat syksyllä 2023. Jos seuraavien saamelaiskäräjävaalien vaaliluetteloon hakeutuminen halutaan järjestää uudistetun lain mukaan, niin uudistuksen kanssa alkaa olla kiire.

Saamelaiskäräjien vaaliluetteloon hakemisesta ja vaalien aloittamisesta kuulutetaan viimeistään 15.11.2022 eli uuden saamelaiskäräjälain pitäisi olla voimassa ennen sitä. Oikeusministeriö on ilmoittanut, että saamelaiskäräjälakiehdotuksen arvioitu esittelyviikko on 13/2022 eli 28.3.2022 alkava viikko. Eduskunnalla on puolen vuoden ikkuna uudistaa saamelaiskäräjälaki, kun kesätauko otetaan huomioon.

Pitää myös muistaa, että seuraavat eduskuntavaalit ovat jo 2.4.2023.

Saamelaiskäräjälakiuudistuksen aikajana
Saamelaiskäräjälakiuudistuksen aikajana

Nyt on hyvä ajankohta muistuttaa omaa kansanedustajaa, miten tärkeää on huolehtia, että saamelaiskäräjälaki uudistetaan pikaisesti Timosen toimikunnan ehdotuksen mukaisesti, ja Suomessa vallitseva ihmisoikeusloukkaus korjataan ennen seuraavia saamelaiskäräjävaaleja.

PÄIVITYS 2.9.2022: Hallituksen lakiesitysten tulee olla eduskunnassa marraskuun 17. päivään mennessä, jos asian halutaan ehtivän käsittelyyn vielä tämän vaalikauden aikana (lähde: Yle Sápmi, 25.8.2022),

Livčče suohttasot ávvudit sámi álbmotbeaivvi, jos dieđášii, ahte dehalaš sámeáššit sihkkarit ovdánit Suoma servodagas. Sámediggelága ođasmahttin lea mannamin, muhto nohkágo áigi fas gaskan?

Čuovvovaš sámediggeválggat leat čakčat 2023. Jos mii hálidit ordnet čuovvovaš sámediggeválggaid válgalogahallamii ohcama ođasmahttojuvvon lága mielde, nu ođasmahttimiin álgá leat hoahppu.

Sámedikki válgalogahallamii ohcamis ja válggaid álggaheamis gulahuvvo maŋimustá 15.11.2022 nappo ođđa sámediggeláhka galggašii leat fámus ovdal dan. Vuoigatvuođaministeriija lea almmuhan, ahte sámediggeláhkaevttohusa árvaluvvon ovdanbuktinvahkku lea 13/2022 nappo vahkku, mii álgá 28.3.2022. Riikkabeivviin lea jahkebeali liiba ođasmahttit sámediggelága, go váldá geassebottu vuhtii.

Galgá maid muitit, ahte čuovvovaš riikkabeaiválggat leat jo 2.4.2023.

Sámediggeláhkaođastusa kalender
Sámediggeláhkaođastusa kalender

Dál lea buorre muddu muittuhit iežas riikkabeaiáirasa, man dehalaš lea fuolahit, ahte sámediggeláhka ođasmahttojuvvo jođánepmosit Timosa doaibmagotti evttohusa mielde, ja olmmošriekteloavkideapmi, mii lea fámus Suomas, divvojuvvo ovdal čuovvovaš sámediggeválggaid.

BEAIVÁDEAPMI 2.9.2022: Ráđđehusa láhkaevttohus galgá leat riikkabeivviin maŋimustá 17.11.2022, jos ášši galgá geargat gieđahallat vel dán válgabaji áigge (gáldu: Yle Sápmi, 25.8.2022)

Lippukuva/leavgagovva: Saamelaiskäräjät/Sámediggi

Lue lisää / loga lasi

Saamelaiskäräjälakiesitys korjaisi Suomessa vallitsevan ihmisoikeusloukkauksen

Sámediggeláhkadoaibmagotti evttohus čoavddašii olmmošriekteloavkideami mii lea fámus Suomas

Taidetta Inarin kunnantalolla. Photo: Pirita Näkkäläjärvi

Saamelaiskäräjälakiesitys on ihmisoikeusmyönteinen

Taidetta Inarin kunnantalolla. Photo: Pirita Näkkäläjärvi

Julkaistu Inarilaisessa 20.9.2021

Lausuntoyhteenveto saamelaiskäräjälakiesityksestä on ilmestynyt. Ihmisoikeustoimijat Amnesty, Ihmisoikeuskeskus, Ihmisoikeusliitto, Yhdenvertaisuusvaltuutettu ja Suomen YK-nuoret tukevat lakiesitystä. Tämä korostaa esityksen ihmisoikeusmyönteisyyttä. 

Useat lausunnonantajat ovat tunnistaneet, että Suomessa vallitsee Saamelaiskäräjien vaaliluetteloon liittyvä ihmisoikeusloukkaus. Lakiesityksellä korjattaisiin tämä YK:n ihmisoikeuskomitean vuoden 2019 ratkaisuissa toteama KP-sopimuksen loukkaus. 

Vuoden 2019 ratkaisut koskevat KHO:n päätöksiä vuosina 2011 ja 2015, joilla KHO päästi Saamelaiskäräjien vaaliluetteloon 4 + 93 henkilöä Saamelaiskäräjien toimielinten päätösten vastaisesti. YK:n ihmisoikeuskomitea totesi ratkaisuissaan, että Suomi on velvollinen sekä tarkistamaan nk. saamelaismääritelmän että toteuttamaan kaikki tarvittavat toimet estääkseen vastaavat oikeudenloukkaukset jatkossa. 

Lausunnot tuovat esille, että saamelaiskäräjälakiesitys on kompromissi. Esitys saa kritiikkiä monesta suunnasta – myös saamelaisilta. Kritiikki kohdistuu mm. siihen, että KHO:lla olisi edelleen rooli vaaliluettelon muutoksenhaussa, vaikka muutoksenhaun pitäisi kuulua saamelaisten itsemääräämisoikeuden piiriin. 

On tärkeää, että jatkokäsittelyssä saamelaiskäräjälakiesitystä ei enää muuteta, sillä Saamelaiskäräjien edustajat ovat jo tulleet vastaan kaikessa, jossa se oli mahdollista.

Anára váldostivra 2021 / Inarin valtuusto 2021

Inarin kunnassa tehtiin saamen kielihistoriaa

(Dát teaksta gávdno maiddái davvisámegillii)

Inarin kunnanvaltuustossa tehtiin historiaa 12.8.2021. Ensimmäistä kertaa nykyisen saamen kielilain aikana (ja ilmeisesti ensimmäistä kertaa Inarin kunnan historiassa) valtuuston kokouksessa oli tulkkaus suomesta saameen ja saamesta suomeen. (Valtuutettu Anni-Siiri Länsman käytti 1990-luvulla puheenvuoroja valtuustossa pohjoissaameksi ja tulkkasi ne itse suomeksi.)

Anára váldostivra 2021 / Inarin valtuusto 2021
Photo: Anne-Marie Kalla / Inari, Anár

Saamelaisalueen kuntien saamelaisilla valtuutetuilla ja toimielinten jäsenillä on saamen kielilain mukaan oikeus käyttää saamen kieltä kokouksissa ja pöytäkirjaan liitettävissä kirjallisissa lausunnoissa. Kokouksissa tulee tarvittaessa järjestää tulkkaus.

Pohjoissaamea äidinkielenäni puhuvana valtuutettuna haluan kiittää kaikkia kunnan virkamiehiä ja poliitikkokollegoita tulkkausjärjestelyistä. Te teitte suuren työn! 

Olen ylpeä Inarin kunnasta, joka polkaisi tulkkauksen suomesta pohjoissaameen ja pohjoissaamesta suomeen käyntiin lyhyellä varoitusajalla jo ensimmäiseen valtuuston kokoukseen. Vastaanotto myös valtuustosalissa oli myönteinen. Yle Sápmi teki tulkkauksen aloittamisesta kaksi juttua (9.7.2021 ja 12.8.2021).

Tällä kertaa Inarin kunnan valtuuston kokouksessa ei ollut vielä käytössä simultaanitulkkausta, joka on tuttu esimerkiksi Suomen Saamelaiskäräjien kokouksia seuranneille. Sen sijaan valtuuston kokouksessa 12.8.2021 käytettiin peräkkäis- eli konsekutiivitulkkausta. 

Mielestäni peräkkäistulkkaus lähti sujumaan oikein jouhevasti. Esimerkiksi:

Kunnanhallitus esittää valtuustolle, että se

  1. valitsee sivistyslautakuntaa yhdeksän jäsentä ja jokaiselle jäsenelle henkilökohtaisen varajäsenen
  2. valitsee jäsenistä puheenjohtajan sekä ensimmäisen ja toisen varapuheenjohtajan.”

”Gielddaráđđehus evttoha váldostivrii, ahte dat

  1. vállje čuvgehuslávdegoddái ovcci lahttu ja juohke lahttui persovnnalaš várrelahttu
  2. vállje lahttuin sátnejođiheaddji sihke vuosttas ja nuppi várresátnejođiheaddji”

Vaikka asialla oltiin ensimmäistä kertaa, niin rytmi suomenkielisten puheenvuorojen ja pohjoissaamenkielisten tulkkausten välillä löytyi pienen harjoittelun jälkeen suhteellisen helposti. Suomen kielellä puhuvat totesivat, mikä on sopiva puheenvuoron pituus ennen tulkkausta. Tulkit harjaantuivat, miten hypätä sujuvasti mukaan tulkkaamaan puheenvuoroa. Kokous ei myöskään edes venähtänyt pahasti peräkkäistulkkauksen takia. 

Tulkit olivat valmistautuneet keikkaan hyvin ja vaikeat sanat oli selvitetty etukäteen. Suuri kiitos perinpohjaisesta valmistautumisesta ja hyvästä tulkkauksesta Marjinga Saralle ja Riitta Orti-Bergille!

Tällä kertaa salissa ei kuultu pohjoissaamenkielisiä puheenvuoroja kuin nimenhuudossa (Báikki alde – Paikalla). Syynä oli se, että asialistalla oli enimmäkseen etukäteen neuvotteluissamme sovittuja nimitysasioita ja pari edellisen valtuustokauden aikana valmisteltua kiinteistö- ja kaavoitusasiaa. Jatkossa pohjoissaamenkielisiä puheenvuoroja ja niiden tulkkauksia suomeksi tullaan valtuustossa kuulemaan ainakin minulta (vihr. sit) ja valtuutettukollega Anni Koivistolta (sdp). (Anni Koivisto ei ollut ensimmäisessä valtuuston kokouksessa, koska hän oli yhtenä Suomen Saamelaiskäräjien edustajana paikan päällä Säätytalolla tapaamassa pääministeri Sanna Marinia (sdp) – itse osallistuin kyseiseen kokoukseen etänä Inarista ennen valtuustoa).

Pohjoissaamea äidinkielenä puhuvalle valtuutetulle tulkkauksen tarjoamisella on suuri merkitys. Pääsen käyttämään valtuustossa ja mahdollisesti myös muissa kunnan toimielimissä äidinkieltäni. Tällä tavalla kielenkäyttöympäristöt laajenevat suvun piiristä, perinteisistä elinkeinoista, saamelaispolitiikasta, saamenkielisestä mediasta ja saamelaisesta kansalaisyhteiskunnasta myös suomalaisen yhteiskunnan puolelle ja virallisiin yhteyksiin.

Kyse on myös representaatiosta. Meillä on nyt Inarin kunnassa tilanne, jossa pohjoissaamenkieli on kuuluvilla ja toivottavasti myöhemmin myös näkyvillä valtuuston ja muiden toimielinten kokouksissa ja asiakirjoissa. Tämä nostaa kielen arvoa ihmisten silmissä. Se lisää saamen kielten käyttämisen hyväksyttävyyttä. Kun kieltä käytetään, niin kielen käyttämisestä tulee normaalia. Toivon, että pohjoissaamenkielen kuuluminen kunnanvaltuustossa vaikuttaa positiivisesti erityisesti lapsiin ja nuoriin, ja saamenkielisten palveluiden käyttö- ja tarjoamishalukkuuteen.

Inarin kunta on nelikielinen ja on todella hienoa, että saimme nyt pohjoissaamen kuuluviin valtuuston kokouksessa. Odotan innolla seuraavaa askelta eli sitä, että saamme valtuustoon ja muihin toimielimiin tulkkauksen myös inarin- ja koltansaamesta suomeen ja toisin päin.

Toivon, että Inarin kunnassa päästään pian simultaanitulkkaukseen, joka mahdollistaa reaaliaikaiset käännökset usealla kielellä. Toivottavasti mahdollinen simultaanitulkkaus lähetetään tulevaisuudessa myös striimissä, koska tieto saamenkielisestä tulkkauksesta on herättänyt mielenkiintoa Inarin kunnan valtuuston kokousten seuraamiseen jopa Norjan puolella.

Tästä se muutos lähtee!

Anára váldostivra 2021 / Inarin valtuusto 2021

Anára váldostivrras giela dáfus historjjálaš čoahkkin

(Teksti löytyy myös suomeksi)

Anára gieldda váldostivrras lei giela dáfus historjjálaš čoahkkin 12.8.2021. Vuosttas háve dálá sámi giellalága áigge (ja vissa vuosttas háve Anára gieldda historjjás) váldostivrra čoahkkimis lei dulkon suomagielas sámegillii ja sámegielas suomagillii. (Áirras Ánne-Sire Länsman sámástii 1990-vuođđalogus váldostivrras ja dulkui sáhkavuoruidis ieš suomagillii.)

Anára váldostivra 2021 / Inarin valtuusto 2021
Photo: Anne-Marie Kalla / Inari, Anár

Sámeguovllu gielddaid sápmelaš áirasiin ja doaibmaorgánaid lahttuin lea sámi giellalága mielde vuoigatvuohta geavahit sámegiela čoahkkimiin ja čálálaš cealkámušain, mat laktojuvvojit beavdegirjái. Čoahkkimiin galgá dárbbu mielde ordnet dulkoma.

Davvisámegielat áirasin hálidan giitit buot gieldda virgeolbmuid ja politihkkárkollegaid dulkoma ordnemis. Dii dagaidet stuorra barggu!

Lean rámis Anára gielddas, mii ordnestii dulkoma suomagielas davvisámegillii ja davvisámegielas suomagillii oalle oanehis áiggis jo vuosttas váldostivrra čoahkkimii. Vuostáiváldin maid váldostivrrasáles lei positiivalaš. Yle Sápmi dagai guokte ášši dulkoma álggaheamis (9.7.2021 ja 12.8.2021).

Dán háve Anára gieldda váldostivrra čoahkkimis ii lean vel simultánadulkon, mii geavahuvvo ovdamearkka dihte Suoma Sámedikki čoahkkimiin. Dan sajis váldostivrra čoahkkimis 12.8.2021 lei maŋŋálága- nappo konsekutiivadulkon.

Mu mielas maŋŋálágadulkon lihkostuvai bures. Ovdamearkan:

”Kunnanhallitus esittää valtuustolle, että se

  1. valitsee sivistyslautakuntaa yhdeksän jäsentä ja jokaiselle jäsenelle henkilökohtaisen varajäsenen
  2. valitsee jäsenistä puheenjohtajan sekä ensimmäisen ja toisen varapuheenjohtajan.”

”Gielddaráđđehus evttoha váldostivrii, ahte dat

  1. vállje čuvgehuslávdegoddái ovcci lahttu ja juohke lahttui persovnnalaš várrelahttu
  2. vállje lahttuin sátnejođiheaddji sihke vuosttas ja nuppi várresátnejođiheaddji”

Vaikke dát lei vuosttas geardi go dulkojuvvui, nu ritma suomagiel sáhkavuoruid ja davvisámegiel dulkomiid gaskas gávdnui oalle álkit uhca hárjehallama maŋŋá. Suomagielagat gávnnahedje, mii lea vuogas sáhkavuoru guhkkodat ovdal dulkoma. Dulkkat hárjánedje, mo njuiket njuovžilit mielde dulkot sáhkavuoru. Čoahkkin ii maid badjelmeare fatnan maŋŋálágadulkoma dihtii.

Dulkkaguovttos leigga ráhkkana dulkomii bures ja váttes sánit ledje čielggaduvvon ovddalgihtii. Eatnat giitu vuđolaš ráhkkaneamis ja buorre dulkomis Marjinga Sarai ja Riitta Orti-Bergii!

Dán háves sáles eai gullon davvisámegiel sáhkavuorut go nammačuorvumis (Báikki alde – Paikalla). Sivvan lei dat, ahte áššelisttus ledje eanaš ovddalgihtii min ráđđádallamiin sohppojuvvon nammadanáššit ja moadde ovddit váldostivrabaji áigge válmmaštallon giddodat- ja lávvaášši. Dás duohko davvisámegiel sáhkavuoruid gullabehtet goittot mus (ruon. čatn.) ja Anni Koivistos (sdb). (Anni Koivisto ii lean vuosttas váldostivrra čoahkkimis, daningo son lei oktan Suoma Sámedikki ovddasteaddjin báikki alde Helssegis deaivamin stáhtaministtar Sanna Marina (sdb) – ieš oassálasten dien čoahkkimii gáiddusin Anáris ovdal váldostivrra.)

Dulkoma fállamis lea stuorra mearkkašupmi gielddaáirasii, guhte hállá davvisámegiela eatnigiellan. Beasan geavahit váldostivrras ja vejolaččat maid eará gieldda doaibmaorgánain iežan eatnigiela. Ná giellageavahanbirrasat viidot sohkaoktavuođain, árbevirolaš ealáhusain, sámepolitihkas, sámegiel medias ja sámi álbmotservodagas maiddái suopmelaš servodahkii ja almmolaš, virggálaš oktavuođaide.

Gažaldat lea maiddái representašuvnnas. Mis lea dál Anára gielddas dakkár dilli, ahte davvisámegiella gullo ja doaivvu mielde maŋŋelappos maid oidno váldostivrra ja eará doaibmaorgánaid čoahkkimiin ja áššegirjjiin. Dat lokte giela árvvu olbmuid čalmmiin. Dat lasiha sámegielaid geavaheami dohkkeheami. Go giella geavahuvvo, nu giela geavaheamis boahtá normála ášši. Sávan, ahte davvisámegiela gullon váldostivrras váikkuha positiivalaččat erenoamažit mánáide ja nuoraide, ja maid sámegiel bálvalusaid geavaheapmái ja fállamii.

Anára gielda lea njealljegielat ja lea hui fiinna ášši, ahte fidniimet dál davvisámegiela gullosii váldostivrra čoahkkimiin. Vuorddan iluin čuovvovaš lávkki nappo dan, ahte mii oažžut váldostivrra ja eará doaibmaorgánaid čoahkkimiidda dulkoma maid anáraš- ja nuortalašgielas suomagillii ja nuppebeliid.

Sávan, ahte mii beassat Anára gielddas farga simultánadulkomii, mii dahká vejolažžan reálaáigásaš dulkoma máŋgga gillii. Doaivvu mielde vejolaš simultánadulkon maid streamejuvvo boahtteáiggis, daningo diehtu sámegiel dulkomis lea boktán beroštumi čuovvut Anára váldostivrra čoahkkimiid juobe Norgga bealde.

Dás dat nuppástus álgá!

Verkkolähetys saamelaiskäräjälakiesityksestä

Puolitoista tuntia asiaa saamelaiskäräjälakiesityksestä

Tallenne Suomen Saamelaiskäräjien saamelaiskäräjälakiuudistusta käsittelevästä verkkolähetyksestä on nyt katseltavana netissä ja siihen pääsee allaolevasta linkistä.

Vastasimme puolentoista tunnin ajan kysymyksiin saamelaiskäräjälakiesityksestä yhdessä saamelaiskärjälälakitoimikunnan jäsenten Tuomas Aslak Juuson, Anne Nuorgamin, Martin Scheininin ja Kalle Variksen sekä varajäsen Anni Koiviston kanssa.

Suosittelen katsomaan tallenteen erityisesti kansainvälisen oikeuden ja ihmisoikeuksien professori Martin Scheininin puheenvuorojen takia.

Kysymykset, joihin vastasimme tilaisuudessa alla (suluissa kuka vastasi).

Miksi saamelaiskäräjälakia pitää uudistaa? (Juuso, Scheinin)

Mitkä ovat saamelaiskäräjälakitoimikunnan keskeiset ehdotukset? 1 § lain tarkoitus; 3 § Nykyinen nk. saamelaismääritelmä eli jatkossa ehdotetusti 3 § Oikeus tulla merkityksi vaaliluetteloon sekä siihen liittyvä muutoksenhaku ja vaaliluettelon muodostaminen uudestaan; 5 § Saamelaiskäräjien yleinen toimivalta; 9 § yhteistoiminta- ja neuvotteluvelvoite; Saamelaiskäräjien vaalien järjestäminen ja äänestämisen helpottaminen. (Juuso, Scheinin, Näkkäläjärvi, Varis, Koivisto)

Miten esitys parantaisi saamelaisten itsemääräämisoikeutta? (Scheinin)

Ovatko YK:n ihmisoikeuskomitean päätökset vain suosituksia tai moitteita? (Scheinin)  

Ovatko YK:n rotusyrjintäkomitea CERD:n ja YK:n ihmisoikeuskomitean kannat keskenään ristiriidassa? (Scheinin)  

Millä tavalla ILO-sopimus nro 169 on huomioitu toimikunnan ehdotuksessa? Ketkä kuuluvat alkuperäiskansaan ILO-sopimuksen nro 169 mukaan? (Scheinin)  

Miksi Suomessa eduskunta ja korkein hallinto-oikeus määrittelevät saamelaisuutta, joka on täysin ihmisoikeuslakien vastainen? (Näkkäläjärvi, Scheinin)

Millä tavalla parafoitu pohjoismainen saamelaissopimus on esityksessä huomioitu? (Nuorgam)  

Mitä tarkoittaa, että erityisesti esityksen 3 §:stä on jätetty eriävä mielipide? (Scheinin)  

Mikä on ollut toimikunnan kokoonpano? (Juuso) 

Voiko kuka tahansa tuoda lakiesityksestä esille omia mielipiteitä? (Näkkäläjärvi)  

Miten asia etenee seuraavaksi? (Juuso)

Saamelaiskäräjäesityksestä voi kuka tahansa lausua 6.8.2021 asti lausuntopalvelussa.

Mietinnön voi lukea valtioneuvoston sivuilta.

Photo: Sámediggi | Saamelaiskäräjät | The Sámi Parliament

Saamelaiskäräjälakiesitys korjaisi Suomessa vallitsevan ihmisoikeusloukkauksen

Kirjoitus on julkaistu Inarilaisessa ja Enontekiön Sanomissa 20.5.2021. Lean čállán áššis sámegillii 11.5.2021.

Olen tyytyväinen saamelaiskäräjälakitoimikunnan esitykseen kokonaisuutena. Esitys on hallituspuolueiden edustajien ja Suomen Saamelaiskäräjien edustajien välinen neuvottelutulos. Me Saamelaiskäräjien edustajat jouduimme tekemään kompromisseja, jotta saimme kasaan esityksen, jonka kanssa asioissa päästään eteenpäin. Olisimme esimerkiksi halunneet KHO:n kokonaan pois muutoksenhakuprosessista, mutta meidän oli tyytyminen KHO:n kapeampaan rooliin.

Photo: Sámediggi | Saamelaiskäräjät | The Sámi Parliament
Photo: Sámediggi | Saamelaiskäräjät | The Sámi Parliament

Esitys korjaisi ihmisoikeusloukkauksen

Tämä saamelaiskäräjäesitys korjaisi Suomessa vallitsevan ihmisoikeusloukkauksen. YK:n ihmisoikeuskomitea totesi 1.2.2019, että KHO:n päätökset vaaliluettelosta 2011 ja 2015 loukkaavat KP-sopimusta, ja että Suomi on velvollinen sekä tarkistamaan nk. saamelaismääritelmän että toteuttamaan kaikki tarvittavat toimet estääkseen vastaavat oikeudenloukkaukset jatkossa. Kyse ei siis ole pelkistä moitteista. KP-sopimus eli kansalais- ja poliittisten oikeuksien sopimus on yksi YK:n ihmisoikeussopimuksista. Se tuli Suomessa voimaan vuonna 1976 ja se sitoo Suomea.

Uskotaan faktoja, ei huhupuheita

Lakiesityksen tiimoilta liikkuu valitettavasti disinformaatiota. Yksi koskee vaaliluetteloon liittyviä yksilövalitusprosesseja. Fakta on kuitenkin, että prosessin toinen osapuoli Suomen valtio (ulkoministeriö) selosti yli kolme vuotta kestäneessä prosessissa perusteellisesti KHO:n ratkaisuja ja välitti näin ihmisoikeuskomitealle myös KHO:n päätöksin vaaliluetteloon otettujen henkilöiden perusteet.

Toinen disinformaatio liittyy ILO 169 -sopimukseen. ILO-sopimuksen 1 artikla ei määrittele kuka yksittäinen henkilö kuuluu alkuperäiskansaan vaan millaiset ryhmät katsotaan alkuperäiskansoiksi. Englannin kielen peoples (kansat) ja people (ihmiset) saattavat helposti mennä sekaisin, mutta ILO-sopimuksessa liikutaan tosiaan kansojen tasolla.

Huomionarvoista on, että kansainvälisissä sopimuksissa ja asiakirjoissa valtiot ovat pidättyneet alkuperäiskansan jäsenyyden ehtojen määrittelemisestä. Alkuperäiskansoille kuuluu muiden kansojen kanssa yhdenvertaisesti itsemääräämisoikeus. YK:n alkuperäiskansojen oikeuksien julistuksen 33 artikla onkin asiassa hyvin selvä: alkuperäiskansoilla on oikeus määrätä omasta identiteetistään tai jäsenyydestään tapojensa ja perinteidensä mukaisesti sekä oikeus määrätä toimielintensä rakenteet ja valita niiden jäsenet omia menettelyjään noudattaen. 

Nk. saamelaismääritelmää koskevia muutoksia

Saamelaiskäräjälakiesityksen mukaan määritelmän kielikriteeri laajenisi yhden sukupolven neljänteen polveen ja olisi linjassa parafoidun pohjoismaisen saamelaissopimuksen kanssa. Lappalaiskriteeri poistettaisiin, koska se on vanhoissa maa-, veronkanto- ja henkikirjoissa viitannut elinkeinoon ja lapinveron maksuun eikä suinkaan etnisiteettiin. Vaaliluettelo muodostettaisiin uudelleen alusta lähtien. Vaaliluettelosta ei suljettaisi pois henkilöitä vaan suljettaisiin pois ne perusteet, jotka ovat johtaneet KP-sopimuksen loukkaukseen.

Ehdotettu muutoksenhakuprosessi vastaa huolenaiheisiin

Ehdotetulla muutoksenhakuprosessilla vastataan moniin eri tarpeisiin. Vaalilautakunta laajenisi kahdella jäsenellä, ja toimisi koltan-, inarin- ja pohjoissaamen asiantuntijaelimenä käyttäen asiassa saamelaisten itsemääräämisoikeutta. Hallituksen käsittelyn tilalle tulisi uusi, itsenäinen ja riippumaton muutoksenhakulautakunta, joka varmistaisi yksilön oikeusturvan. Alkuperäiskansaoikeuksissa osapuolet ovat saamen kansa ja Suomen valtio, ja sen vuoksi Saamelaiskäräjät ehdottaisi kaikki jäsenet muutoksenhakulautakuntaan ja valtioneuvosto nimittäisi sen. KHO:hon voisi jatkossa valittaa vain valitusluvalla, ja KHO keskittyisi tutkimaan ennakkotapauksia sekä perusteltuja väitteitä syrjinnästä tai mielivallasta.

Lukuisia ehdotuksia, jotka helpottaisivat äänestämistä

Lakiesitys sisältää merkittäviä parannusehdotuksia äänestämisen helpottamiseksi pitkien välimatkojen saamelaisalueella. Vaaliaika pitenisi kaksi viikkoa. Liikkuva äänestyspaikka eli vaalibussi otettaisiin käyttöön postiäänestyksen lisäksi. Saamelaisalueella järjestettäisiin aina vaalipäivän äänestys, jossa voi äänestää tiputtamalla äänen uurnaan. Saamelaisalueen kunnissa voisi olla useampi kuin yksi äänestyspaikka. Jos vaaliasiakirjat hukkuvat, ne voisi pyytää uudestaan vaalilautakunnalta tai noutaa vaalibussista tai äänestyspaikalta. Vaalipäivänä voisi mennä mille tahansa äänestyspaikalle, saada vaaliasiakirjat sieltä ja täyttää ne siellä (esimerkiksi vantaalainen voisi äänestää näin Inarissa tai rovaniemeläinen Enontekiöllä). Vaaliasiakirjat voisi palauttaa myös valtakirjalla vaalilautakunnalle.

Yli 180 sivua pitkä mietintö on todellinen alkuperäiskansa- ja saamelaisoikeuksien tietopankki. Toivottavasti mahdollisimman moni pääsee tutustumaan siihen.

Pirita Näkkäläjärvi

Saamelaiskäräjälakitoimikunnan jäsen ja Suomen Saamelaiskäräjien vaaleilla valittu jäsen, Inari

Aikaisempia kirjoituksiani aiheesta

11.5.2021: Sámediggeláhkadoaibmagotti evttohus čoavddašii olmmošriekteloavkideami mii lea fámus Suomas

1.7.2020: Suomi on velvollinen tarkistamaan saamelaismääritelmän ja meidän pitää auttaa valtiota siinä

25.9.2019: Vaalibussi ei kierrä niin kauan kuin saamelaismääritelmää käytetään tekosyynä

Pirita Näkkäläjärvi (Govva: Ville Fofonoff / Sámediggi)

Sámediggeláhkadoaibmagotti evttohus čoavddašii olmmošriekteloavkideami mii lea fámus Suomas

Pirita Näkkäläjärvi (Govva: Ville Fofonoff / Sámediggi)
Pirita Näkkäläjärvi (Govva: Ville Fofonoff / Sámediggi)

Kirjoitukseni aiheesta suomeksi.

Sámediggeláhkadoaibmagotti evttohus lea dál almmolaš. Lean duđavaš evttohussii.

Buorre vuoikŋa doaibmagottis

Sámediggeláhkadoaibmagotti badji lei 1.12.2020–15.5.2021 ja čohkkájin das oktan Suoma Sámedikki ovddasteaddjin. Doaibmagotti ságadoallin lei vuoigatvuohtaministeriija kansliijahoavda Pekka Timonen, ja doaibmagottis leamašan Sámedikki ja ráđđehusbellodagaid (sdb, guovddáš, ruonát, gurutlihttu, ráb) ovddasteaddjit.

Lea buorre dovdu, go guhkes, olles dálvvi bistán fidnu lea gárvvis. Doaibmagottis lei oppalohkái hui áššálaš ja konstruktiiva vuoikŋa, ja dorvvolaš ságastallanbiras. Giittán das ja buriin ságastallamiin miehtá dálvvi.

Divvut olmmošrivttiid rihkkuma

Lean duđavaš láhkaevttohussii, mii lea huksejuvvon eamiálbmot sámiid iešmearridanrievtti ala.

Doaibmagotti barggu boađus lea ollisvuohtan buorre. Mii nákciimet gávdnat čovdosa, mainna Suopma bastašii divvut olmmošriekteloavkideami, man ON olmmošriektekomitea gávnnahii válgalogahallanáššis jagis 2019, ja mii lea ain Suomas fámus. Láhkaevttohus lea dakkár, mii maid sihkkarastašii, ahte sullasaš riekteloavkideamit eai dáhpáhuva boahtteáiggis.

ON olmmošriektekomitea čovdosat eai leat dušše moaitámušat.

ON olmmošriektekomitea gávnnahii jagis 2019, ahte Suoma alimus hálddahusrievtti mearrádusat válgalogahallanáššis 2011 ja 2015 rihkkot ON siviila- ja politihkalaš rivttiid soahpamuša. SP-soahpamuš lea okta ON olmmošvuoigatvuođasoahpamušain, mii bođii fápmui Suomas 1976, ja čatná Suoma.

Komitea gávnnahii, ahte Suopma lea geatnegahtton dárkkistit sámediggelága 3 § nappo meroštallama ja sihkkarastit, ahte sullasaš riekteloavkideamit eai joatkašuva boahtteáiggis.

Máŋga dehalaš nuppástusa

Munnje dehalamos nuppástusat leat ovdalaš sápmelašmeroštallama ođasmahttin, válgalogahallama čohkken ođđasit álggu rájes (válgalávdegoddi fuolaha dan barggus eaige ovttaskas sámit dárbbaš ohcat ođđasit), AHR rolla gáržžideapmi ja váidinlobi ohcama lasiheapmi AHR:i, ja dieđusge jienastanbiila.

Dát leat áššit, mat leat váivvidan sámiid logiid jagiid ja caggan sámiid iešmearridanrivtti ollašuvvama Suomas. Dát láhkaevttohus buoridivčče dili sákka.

Evttohus ii leat dievaslaš, muhto mu mielas dat lea dakkár man sáhttá dohkkehit buriin mielain. Mii eat váidalahtti ožžon čađa buot min ulbmiliid, nugo politihkas láve máŋgii dáhpáhuvvat, muhto gávnnaimet čovdosiid, maiguin mii beassat ovddosguvlui. Guovddášbellodaga ovddasteaddji guđii sierraoaivila erenoamažit 3 §:s nappo meroštallamis. Muđui smiehttámuš lea ovttamielalaš.

Ávžžuhan lohkat olles smiehttámuša

Min dieđáhusas vuolábealde leat lassedieđut davvisámegillii. Seamma dieđáhus gávdno Sámedikki neahttasiidduin maid nuortalaš- ja anárašgillii.

Smiehttámuš lea váidalahtti dušše suomagillii, muhto ávžžuhan gal lohkat dan, daningo áššit leat ákkastallojuvvon das hui vuđolaččat.

Sáhtán muitalit lasi telefuvnnas, chattas dahje somes! Illudan gullan din kommeanttaid ja buoridanevttohusaid!

Dieđáhus:

Doaibmagotti evttohus ovddidivččii sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuođa ollašuvvama

Sámediggelága nuppástusa válmmaštalli doaibmagoddi lea ožžon gárvvisin evttohusas láhkanuppástusain. Evttohusaid ulbmilin lea ovddidit sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuođa ollašuvvama sihke buoridit sápmelaččaid gielas ja kultuvrras guoskevaš iešráđđema ja sámedikki doaibmangáibádusaid.

Doaibmagoddi evttoha smiehttamušainis, ahte sámedikki válgalogahallamii merkema gáibádusat ođasmahttojuvvojit ja válgalogahallan čohkkejuvvo ođđasit ođasmahtton kritearaid vuođul. Sápmelaččaid vuoigatvuođa eamiálbmogin ieš mearridit, gii lea sápmelaš, háliiduvvo nannejuvvot. Evttohuvvon nuppástusaid duogážin lea Suoma geatnegasvuohta oažžut sámediggelága soabalašvuhtii ON:id siviila- ja politihkalaš vuoigatvuođaid guoskevaš oppalašsoahpamušain ja eastadit soahpamuša loavkašuhttimiid boahttevuođas.

Vuoigatvuođas jienastit sámedikki válggain guoskevaš meroštallama dahje 3 § evttohuvvo nuppástuhttit nu, ahte paragráfa giellakriteara viidánivččii njealját bulvii ja das váldojuvvošii eret nu gohčoduvvon lappalaščuokkis. Paragráfas livččii gažaldat namalassii vuoigatvuođas jienastit ja vuoigatvuođas vuolgit evttohassan sámedikki válggain iige das livččii meroštallan, gean galgá oppanassii atnit sápmelažžan. Njuolggadus vástida buorre muddui jagis 2017 paraferejuvvon davviriikalaš sámesoahpamuša mearrádusa sámedikki jienastanlogahallamis.

– Lea dehálaš johtilit divvut dáláš dili ja fuolahit das, ahte Suopma dorvvasta boahttevuođas dievaslaččat sápmelaččaid vuođđo- ja olmmošvuoigatvuođaid, deattuha vuoigatvuođaministtar Anna-Maja Henriksson.

– ON:id olmmošvuoigatvuođakomitea lea deattuhan Suoma leat geatnegas divvut dál lean olmmošvuoigatvuođaloavkašuhttima ja gudnejahttit sápmelaččaid siskkáldas iešmearridanvuoigatvuođa. Dát lei maiddái doaibmagotti doaibmanaddin, ja lean ilolaš, ahte dat oidno loahppabohtosis dáhttun nannet sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuođa, cealká sámedikki sátnejođiheaddji Tuomas Aslak Juuso.

Smiehttamuššii gullet maiddái earát evttohusat. Sámedikki válggaid guoskevaš njuolggadusaid evttohit dárkkistit jienasteami álkidahttima dihtii sámeguovllus, gos leat guhkes mátkkiid. Doaibmagoddi evttoha ovdamearkka dihtii lihkadeaddji jienastanbáikki geavahussii váldima, ja ahte sámeguovllu gielddain livčče boahttevuođas eanet go okta jienastanbáiki.

Válgalogahallamii merkema guoskevaš ášši nuppástusohcan ođasmahttojuvvošii dan láhkai, ahte vuosttamuš aitosaš nuppástusohcandássin doaimmašii iehčanas ja sorjjasmeahttun nuppástusohcanlávdegoddi. Dat doaimmašii sámedikki oktavuođas ja dat nammaduvvošii sámedikki evttohusas. Nuppástusohcanlávdegotti mearrádusain sáhtašii ohcat nuppástusa alimus hálddahusrievttis, jos dat mieđiha váiddalobi.

Njuolggadusa virgeoapmahaččaid ráđđádallangeatnegasvuođas evttohuvvo ođasmahttot, vai Suopma deavddašii ON:id eamiálbmotjulggaštusas gáibiduvvon ja olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid dulkomis nannejuvvon prinsihpa eamiálbmogiid friddja ja dihtui vuođđuduvvan ovddalgihtii miehtamis (Free, Prior and Informed Consent, FPIC). Lassin sápmelaččaid vuoigatvuođaid vuhtiiváldimis virgeoapmahaččaid doaimmain ásahuvvošii dárkileappot. Maiddái sámedikki doaibmaváldenjuolggadusa háliidit ovddidit ja lága ulbmilparagráfii lasihit čujuheami sápmelaččaid iešmearridanvuoigatvuođas. Guoktečuođi vihttalogi jietnavuoigadahtton sápmelačča sáhtašedje boahttevuođas dahkat álgaga sámediggái dan bargguide gullevaš áššis.

Vuoigatvuođaministeriija ásahii sámediggelága nuppástusa válmmaštalli doaibmagotti áigegaskii 1.12.2020-15.5.2021. Vuoigatvuođaministeriija kansliijahoavda Pekka Timonen jođihan doaibmagottis leat leamašan sámedikki ja ráđđehusbellodagaid ovddasteaddjit. Doaibmagotti lahttu Juha Joona (Guovddáš) guđii sierraoaivila eandalii doaibmagotti evttohan 3 §:ii. Muđui smiehttamuš lea ovttamielalaš. Doaibmagotti smiehttamuš sáddejuvvo čuovvovaččat cealkámušaid várás. Riikkabeivviide addojuvvo dušše beare dakkáraš evttohus, man sámedikki čoahkkin dohkkeha.

Ráđđehusprográmma mielde ráđđehus gudnejahttá ja ovddida buohkaid sápmelaččaid ja sámejoavkkuid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid ollašuvvama vuhtiiváldimin riikkaidgaskasaš soahpamušaid.

Prošeaktasiidu: https://oikeusministerio.fi/hanke?tunnus=OM002:00/2020

Govva dievasčoahkkimis 18.12.2020.

Buorre ságastallan komissáraid birra

Illudan politihkalaš ságastallamis duohtavuođa- ja soabadankomiššuvnnas! Livččen dieđusge sávvan, ahte livččiimet beassat ságastallat áššis almmolašvuođas jo ovdal mearrádusaid dahkama. Lihkká, buot servodatságastallan lea hui dárbbašlaš ja doalvu min ovddosguvlui.

Ledjen ovdal komissáraid válljemiid viidát oktavuođas iežan čanusjoavkkuiguin. Máŋgasat leat maid váldán munnje oktavuođa dál medias leamašan ságastallamiid maŋŋá. (Ristenrávdná Maggas, Áslat Holmbergis ja Rávdná Kuokkasis leat buohkain hui buorit poeŋŋat, maid gánneha guldalit dárkilit.)

Manan dás čađa duogáža Suoma Sámedikki komissáraválljemiidda 17.–18.12.2020.

Erenoamažit geardduhan dihto eavttuid, maid mii čuovuimet, go min bargun lei válljet guokte komissára juovlamánus 2020. Mii válljiimet komissáran Heikki J. Hyvärinen ja Miina Seurujärvi, geat eaba leat sápmelaččat.

(Nuortalaččaid giličoahkkin lei dalle jo válljen iežas (ii-sápmelaš) komissára. Son lei nuortalaččaid áidna evttohas Irja Jefremoff Anáris, gean Pauliina Feodoroff, Vladimir Feodoroff, Tiina Sanila-Aikio, Anna Lumikivi ja 38 eará vuolláičálli ledje evttohan.)

Govva dievasčoahkkimis 18.12.2020.
Govva dievasčoahkkimis 17.–18.12.2019.

Komissáraevttohasat

Suoma Sámediggi válljii guokte komissára dáid evttohasain (guovlluid mielde alfabehtalaš ortnegis ja lassin diehtu politihkalaš doaimmain):

  • Marjaana Aikio, sámegiela lektor ja pedagogihka magisttar, Anár
  • Petteri Länsman, fitnodatdoalli, Anár
  • Yrjö Musta, ovdalaš rektor (ealáhagas), Anár (ovdalaš Sámedikki lahttu)
  • Miina Seurujärvi, oahppamateriálaplánejeaddji ja filosofiija magisttar, Anár (Anára gielddapolitihkas ruonáid listtus čatnasmeahttumin)
  • Aslak A. Pieski, veahkeheaddji sámeskuvllas, Ohcejohka
  • Heikki J. Hyvärinen, vuoigatvuođadiehtagiid kandidáhta ja nákkosgirjedutki, Eanodat
  • Nils-Henrik Valkeapää, ovdalaš oahpaheaddji (ealáhagas), Eanodat (ovdalaš Sámi parlameantta ja Sámedikki lahttu)
  • Juha Joona, vuoigatvuođadiehtagiid doavttir ja universitehtadutki, Ylitornio (guovddášbellodaga ovddasteaddji sámediggeláhkadoaibmagottis)
  • Irja Seurujärvi-Kari, filosofiija doavttir ja ovdalaš universitehtalektor (ealáhagas), Helsset (dálá Sámedikki lahttu)

Eaktu 1: Nisson- ja almmáiolbmuid dásseárvu

Dásseárvolága vuoiŋŋas hálideimmet válljet ovttas nissonolbmo ja ovtta almmáiolbmo. Dábálaččat iešguđet virggálaš orgánaide válljejuvvojit unnimustá 40 proseantta sihke nisson- ja almmáiolbmot.

Sámedikki mearrádus devddii dán eavttu ja komissáran válljejuvvui okta nissonolmmoš ja okta dievdu.

Eaktu 2: Buot giellajoavkkuid ovddastus

Sámi orgánat besse válljet golbma komissára. Lei dehalaš, ahte komissárat ovddastit buot golmma giellajoavkku nappo okta nuortalašgiela joavkku, okta anárašgiela joavkku ja okta davvisámegiela joavkku.

Nuortalaččaid giličoahkkima ja Sámedikki mearrádusat devde dán eavttu. Mii evttoheimmet oktiibuot golbma komissára, geat ovddastit iešguđet golbma giellajoavkku.

Eaktu 3: Ovddit Sámedikki linnjen politihkalaš aktiivvalaš olbmuin

Min válljemiid stivrii maiddái ovddit Sámedikki linnjen, ahte ovdalaš ja dálá politihkarat eai galgga válljejuvvot komissáran.

Ášši boahtá ovdan dievasčoahkkima 17.–18.12.2019 báhpáriin. Dievasčoahkkimis 5/2019 17.12.2019 gevvojuvvui ng. sáttaságastallan duohtavuođa- ja soabadanproseassa gieđahallamis (7 §, beavdegirjji mielddus 23). Báhpáris lohká ná (mu jorgalus):

Sirdašuvvo Sámedikki bealiváldima (mielddus 4) gieđahallamii.

Petra Magga-Vars bivdá áššis sáhkavuoru ja evttoha, ahte bealiváldimii lasihuvvo mearkkašupmi das, ahte Sámedikki lahttut eai sáhte laktasit komissára bargui. Sanila-Aikio gávnnaha, ahte Sámedikki sáttaságastallamiin lea ovdal čielgasit linnjejuvvon, ahte olbmot geat leat leamaš aktiivvalaččat politihkalaš doaimmas mielde dahje Sámedikki dálá dahje ovdalaš lahttut eai leat heivvolaš komissáraevttohasat.

Sámedikki čoahkkin dohkkeha bealiváldima dakkárin go dat lea ovttajienalaččat.

Siirrytään Saamelaiskäräjien kannanoton (liite 4) käsittelyyn.

Petra Magga-Vars pyytää asiassa puheenvuoron ja ehdottaa, että kannanottoon lisätään merkintä siitä, että Saamelaiskäräjien jäsenet eivät voi liittyä komissaarin työhön. Sanila-Aikio toteaa, että aikaisemmin on Saamelaiskäräjien käymissä lähetekeskusteluissa selkeästi linjattu, että poliittisessa toiminnassa aktiivisesti mukana olleet tai Saamelaiskäräjien nykyiset tai aikaisemmat jäsenet eivät ole sopivia komissaariehdokkaita.

Saamelaiskäräjien kokous hyväksyy kannanoton sellaisenaan yksimielisesti.

Sámedikki čoahkkin 17.12.2019 (5/2019), 7 §, beavdegirjji mielddus 23. Saamelaiskäräjien kokous 17.12.2019 (5/2019), 7 §, pöytäkirjan liite 23

Dán ovddit Sámedikki linnjemis ii gávdnon virggálaš mearrádus, muhto máŋgasat oidne, ahte dát linnjen lea nu čielgasit ovdanbuktojuvvon ja dokumenterejuvvon, ahte dat ovddasta ovddit Sámedikki dáhtu. Máŋgasat mis mearridedje gudnejahttit dán linnjema.

Sámedikki mearrádus čuovui dán linnjema dan láhkai, ahte ovdalaš ja dálá Sámedikki politihkarat eai nammaduvvon komissáran. Miina Seurujärvi doaibmá Anára gielddapolitihkas ruonáid listtus čatnasmeahttumin. Goittotge lei nu, ahte anárašgiela searvvus manai čielgasit Seurujärvi duohkái, ja máŋgasat mis hálidedje doarjut anárašgiela servosa oainnu.

Eará áššit

Mu mearrádussii váikkuhedje máŋga earáge ášši.

Guovllut: Lea govttolaš ja vuoiggalaš, ahte buot golbma komissára eai boađe Anáris (vaikke ieš leange Anára áirras). Sihke Irja Jefremoff ja Miina Seurujärvi leaba Anáris. Ieš oidnen, ahte mielde ferte leat maid oarjjábeale olmmoš.

Suorggit: Komiššuvdnii lea buorre oažžut earáge go oahpahussuorggi máhtu ja vásáhusa.

Giella: Sámegiella lea hui dehalaš vai komissára gulahallá eandalitge boarrásot olbmuiguin. Heikki J. Hyvärinen hupmá ja Miina Seurujärvi sárdnu sámegiela.

Skuvlejupmi: Hui dehalaš lea maiddái dat, ahte komissáran leat skuvlejuvvon olbmot, geat máhttet analyseret struktuvrralaš vearrivuođaid.

Fáktat vuođđun: Komissárat galget máhttet ákkastallat fáktaiguin, jos ja go komiššuvdnii muitaluvvojit giellásat sámiid riektehistorjjás. Sii galget dovdat, mat leat giellásat sámiid birra ja mii lea duohtadiehtu.

Legitimitehta: Ieš in oainne váttisvuođa das, ahte komissáran leat suopmelaš olbmot, daningo Sámediggi sin válljii. Ii-sápmelaččaid válljen seailluha komiššuvnna legitimitehta, daningo válljema lea dahkan Sámediggi ieš, dievaslaš dieđuid vuođul ja eaktodáhtolaččat (FPIC).

Olggobeale olbmuid rolla: Muhtumin lea álkit hállat olggobeale olbmuide, geat goittotge áddejit min dili. Muhtumin maid mearrádusaid dahkkit jáhkket buoret olggobeale olbmuid, geat hállet sámiid beales.

Sámiid oassálastin komiššuvnna bargui: Sámit bohtet leat mielde komiššuvnna barggus álggus loahpa rádjai, daningo namalassii sámit galget beassat muitalit komiššuvdnii iežaset vásáhusaid birra.

Politihkalaš realitehta: Politihkalaš realitehta lea maiddái dat, ahte mii fertiimet birget jienastusas. Beavdegirjjis 4/2020 oidno, ahte Juha Joonas lei oalle olu guottáhus. (Norgga ja Ruoŧa beale olbmuide diehtun, ahte son ovddasta fámuid, mat barget sámiid rivttiid vuostá. Son maiddái ovdanbuktá dulkojumiid riektehistorjjás ja ILO-soahpamušas, mat eai vuođđuduva fáktadieđuide.) Jienat juohkkásedje ná:

  • Vuosttas jienasteapmi: davvisámegiela joavkku ovddasteaddji (20 jiena): Heikki J. Hyvärinen 12, Juha Joona 5, Marjaana Aikio 1, Irja Seurujärvi-Kari 1 ja guoros 1.
  • Nubbi jienasteapmi: anárašgiela joavkku ovddasteaddji (20 jiena): Miina Seurujärvi 14, Juha Joona 6.

Ákkastallamat

Mun dahken dievasčoahkkimii 17.12.2020 evttohusa Heikki J. Hyvärinen válljemis komissáran ja illudan, go mu evttohus birgii. Dá vel mu ákkastallamat evttohussii:

  • Evttohan lahttun sámiid duohtavuođa- ja soabadankomiššuvdnii jurista, vuoigatvuođadiehtágiid kandidáhta Heikki J. Hyvärisa, gean SámiSoster rs. lea álgoálggus evttohan, go sámi álbmogis bivdojuvvojedje evttohusat ng. komissáran.
  • Juridihkálaš skuvlejupmi.
  • Erenoamaš máhttu sámiid diliin, gielain ja kultuvrras namalassii juridihkalaš barggu bokte.
  • Sámedikki guhkesáigásaš láhkačálli, ja barggai jo Sámi Parlameantta áigge 70- ja 80-vuođđalogus vuoigatvuođajuhkosa čállin.
  • Erenoamaš buorre dovdamuš sámiide guoski láhkaásaheamis Suoma, Norgga ja Ruoŧa bealde.
  • Guhkes bargovásáhus sámi riekteáššiiguin ja dál sus lea barggu vuolde nákkosgirji sámiid riektehistorjjás.
  • Guhká eallán sámeguovllus ja sápmelaččaid gaskas.
  • Hupmá sámegiela ja maiddái ruoŧagiela.
  • Leamašan vuođđudeamen Johtti Sápmelaččat -searvvi Eanodaga bealde jo 60-vuođđalogus.
  • Dovdá bures, ii dušše oarjjábeale ja Eanodaga beale, muhto maiddái oppalohkái sámiid eanan- ja čáhcevuoigatvuođaid dili, mii lea dehalaš midjiide eamiálbmogin, gean gielain, kultuvrras ja árbevirolas ealáhusain lea nana oktavuohta eatnamiidda ja čáziide.
  • Máŋga ášši Hyvärisa guhkes ánsolisttus báhce máinnaškeahttáge, muhto oppalohkái skuvlejuvvon olmmošin sus lea buorre vejolašvuohta áddet ja analyseret daid struktuvrralaš (rakenteellinen) vearredáguid, maid sámit lea vásihan Suoma stáhta iehčanasvuođa áigge.
  • Ráfálaš ja luohttehahtti olmmoš, gii ákkastallá iežas oaiviliid, ja iežas guhkes eallinvásáhusa vuođul guldala maid earáid oaiviliid.
  • Návddaša viiddes luohttámuša sámi ja Suoma servodagaid gaskavuođas.
  • Čatnasmeahttun olmmošin, ovdalaš virgeolmmošin ja dálá friija dutkin son deavdá dehalaš sorjjasmeahttunvuođa gelbbolašvuođa duohtavuođa- ja soabadankomiššuvnna mandáhtas.

Eará čállosat

Pirita Näkkäläjärvi 25.5.2020: Jurdagat duohtavuođa- ja soabadankomiššuvnnas ‒ Sámepolitihkás gártá ráhkkanit beahttášumiide

Petra Laiti 16.2.2021: Komissáraid válljen ja servodaga ovddasvástádus: leigo dat min sivva?

Sámediggi: Sámiid duohtavuođa- ja soabadankomiššuvdna

Yle Sápmi 18.12.2020: Sámediggi jienastii duohtavuođa- ja soabadankommišuvnna komissárain – Yle Sápmi čuovui reálaáiggis

Yle Sápmi 26.1.2021: Sámi Siida cuiggoda garrasit, go Sámediggi ii válljen sápmelaš komissáraid – Juuso: “Dievasčoahkkin lea válljen ná ja dan mii fertet doahttalit”

Yle Sápmi 9.2.2021: Duohtavuođa- ja soabadankommišuvdna galggašii álggahit barggus boahtte mánus – sámeprofessor eahpida kommišuvnna jáhkehahttivuođa

Photo: Fifth Chrome

Companies should look at Mergers and Acquisitions Integration as a separate discipline

This essay was part of the course work for the ‘Ultimate M&A Integration Foundation Course’ by Fifth Chrome.

Photo: Fifth Chrome
Photo: Fifth Chrome

Introduction
It is almost a cliché to say that most mergers and acquisitions (M&A) transactions fail but indeed research shows that ‘some 50% to 83% of M&A result in failure’ (Lewis, 2019). Arzac (2008:153) also points out that merger synergies are difficult to attain and their size can be disappointing.

However, M&A transactions are an important part of implementing the strategic goals of the buyer, whether growth or bringing in new capabilities. The sale of a company is a major event also for its owners (the sellers), management, employees and other stakeholders alike (Rosenbaum and Pearl, 2009:8). It is therefore important to understand that ‘a disciplined approach to integration will improve success and keep value drivers behind the deal in focus’ (PwC, 2017:1).

In this essay I argue that any company engaging in M&A and wishing to do it successfully, should treat M&A Integration as a separate discipline with dedicated resources, a systematic approach and proper management attention to it.

Main body
Let us start by definitions. The term ‘M&A’ refers to a merger or acquisition transaction that leads to the combination of two or more companies that in the future are meant to operate as one (Reed, Lajoux and Nesvold, 2007:646). Furthermore, the term ‘M&A Integration’ refers to the ‘art of combining two or more companies‒not just on paper, but in reality‒after they have come under common ownership’ (Reed, Lajoux and Nesvold, 2007:646).

It is worth noting that M&A Integration is also often referred to as ‘Post-Merger Integration’ (BCG, 2015) or simply ‘Merger Integration’ (Bain & Company, 2016). I however prefer the term ‘M&A Integration’, because talking about Post-Merger Integration implies a process that starts only after the closing of the transaction, whereas, I argue, a successful integration of an M&A transaction requires starting the integration planning as early in the M&A process as possible.

In my experience, M&A should be viewed as a means to an end, ie. a tool for implementing a company’s strategy. According to research (Reed, Lajoux and Nesvold, 2007:647), the ten most common reasons why companies make acquisitions are:

  1. Achieving economies of scale (operating synergy)
  2. Accomplishing strategic goals more quickly (strategic planning)
  3. Making less efficient managers in the target more efficient (differential efficiency)
  4. Replacing inefficient managers in the target (inefficient management)
  5. Increasing market share (market power)
  6. Lowering cost of capital (financial strategy)
  7. Taking advantage of a relatively low share price (undervaluation)
  8. Asserting control in an underperforming company (agency problems)
  9. Obtaining a more favourable tax status (tax efficiency) and
  10. Increasing the size of a company (managerialism)

Given the well-known wisdom about most M&A deals failing, it is surprising that according to BCG (2015), less than 40 percent of companies have a standardised approach to M&A Integration, while they do have standardised processes for other part of the M&A process, such as target screening, due diligence, and valuation. I argue that M&A Integration should be viewed as a separate discipline with due resources and attention, should the acquirer want to be serious about implementing its strategy through M&A.

PwC advises that successful M&A Integration must happen quickly and systematically (PwC, 2017:5), and that ‘there is no value in delay’ (PwC, 2017:2). According to Reed, Lajoux and Nesvold (2007:649), M&A Integration can take up to a year, but the more successful initiatives are completed in six months, with the most critical phases completed in three months (100 days).

Implementation of a quick and systematic M&A Integration process, however, does not happen by itself. In my experience, there is a real risk that without a dedicated team and proper management attention, M&A Integration falls between the cracks due to at least two reasons. First, deal teams are seldom neither interested nor incentivised to see through the entire integration, and secondly, the business division that owns the acquisition is too busy focusing on the implementation of its organic growth strategy, and often lacks the skills and discipline required for M&A Integration. Thus, M&A Integration should be done by a dedicated M&A Integration team lead by a dedicated M&A Integration manager, who has full support of the senior management.

Putting focus and effort into M&A Integration pays off. According to McKinsey (2016), those companies that do integration well deliver as much as 6 to 12 percentage points higher total returns to shareholders than those that do not.

The discipline required in M&A Integration is well demonstrated by studying the M&A Integration processes recommended by leading consulting firms. For example, PwC (2017) talks about seven fundamental tenets of successful integration, that are

  1. Accelerate the transition
  2. Define the integration strategy
  3. Focus on priority initiatives
  4. Prepare for Day One
  5. Communicate with all
  6. Establish leadership at all levels, and
  7. Manage the integration as a business process.

According to PwC (2017:6), ‘companies who do not follow a disciplined approach to integration usually aren’t as successful with their deals as those who do’ because a disciplined approach to integration helps to achieve early wins, build momentum, and instill confidence among stakeholders.

McKinsey (2016) further advises that it is not enough to follow off-the-shelf integration plans and generic best practices that tend to overemphasise process and ignore the unique aspects of the deal. M&A Integration ‘should be explicitly tailored to support the objectives and sources of value that warranted the deal in the first place’ (McKinsey, 2016). I agree, and in my experience M&A Integration should be driven by the key value drivers of the entire deal, and not driven by schematic integration of functions.

After establishing that a systematic M&A Integration approach with dedicated resources is key to M&A success, it is good to remember that M&A transactions may fail due to other reasons as well. Dealroom (2020) has listed ten common reasons why mergers and acquisitions fail. They are overpaying, overestimating synergies, insufficient due diligence, misunderstanding the target company, lack of a strategic plan, lack of cultural fit, overextending resources, wrong time in industry cycle, external factors, and lack of management involvement. It is worth noting, that even if the M&A Integration team gets involved early in the M&A process, many of the reasons for failure cited by Dealroom are beyond the control of the M&A Integration team.

Conclusion
Companies engaging in M&A strategy want to avoid the commonly known pitfalls of M&A. In my experience, a way to maximise the success of M&A transactions is to pay attention not only to the ‘what’ of M&A transactions (eg., strategic fit, valuation, and synergies) but also the ‘how’ of M&A Integration (eg., employing a disciplined approach, having dedicated M&A Integration resources, and using key value drivers of the deal also as drivers of the M&A Integration).

The best way to ensure due focus on the ‘how’ of M&A Integration is to dedicate earmarked resources and ensure full management attention to it. Despite the risks linked to M&A, it is good to remember that when managed well, ‘overall, M&A activity does produce positive results for participants’ (Reed, Lajoux and Nesvold, 2007:650) ‒ a sure incentive for acquirers to treat M&A Integration as a separate discipline.

The author is M&A Director at Helen, one of Finland’s largest energy companies. She has 15 years of M&A, strategy, communications and management experience at Merrill Lynch, Nokia, Booz & Company, Valmet, Finnish Broadcasting Company and PwC.

Sources

Arzac, Enrique R. (2008) Valuation for Mergers, Buyout and Restructuring. 2nd edition. Hoboken: John Wiley & Sons, Inc.

Bain & Company (2016) A Strategic Guide to Merger Integration. [Online] [Accessed 4 October 2020] https://www.bain.com/insights/a-strategic-guide-to-merger-integration-infographic/

BCG (2015) Why Deals Fail. [Online] [Accessed on 4 October 2020] https://www.bcg.com/publications/2015/why-deals-fail

Dealroom (2020) 10 Common Reasons Why Mergers and Acquisitions Fail. [Online] [Accessed on 4 October 2020] https://dealroom.net/blog/reasons-why-mergers-and-acquisitions-fail

Lewis, Marsha (2019) Common M&A Pitfalls and Problems. [Online] [Accessed 4 October 2020] https://medium.com/m-a-science/common-m-a-pitfalls-and-problems-1c0a5eca1b05

McKinsey (2016) How the best acquirers excel at integration. [Online] [Accessed 4 October 2020] https://www.mckinsey.com/business-functions/strategy-and-corporate-finance/our-insights/how-the-best-acquirers-excel-at-integration

PwC (2017) Seven fundaments tenets of successful integration. [Online] [Accessed on 4 October 2020] https://www.pwccn.com/en/deals/publications/seven-fundamental-tenents-of-successful-integration.pdf

Reed, Stanley Foster, Lajoux, Alexandra Reed and Nesvold H. Peter (2007) The art of M&A: a merger/acquisition/buyout guide. 4th edition. New York: McGraw Hill.

Rosenbaum, Joshua and Pearl, Joshua (2009) Investment Banking: Valuation, Leveraged Buyouts, and Mergers & Acquisitions. Hoboken: John Wiley & Sons, Inc.

Mu sáhkavuorru ruvkelága sáttaságastallamis 18.9.2020 / Puheeni kaivoslain lähetekeskustelussa

Joatkit buori ovttasbarggu ruvkelága ođastusa ovdii. Easkahan mii oaččuimet iežamet jiena gullosii! Jatketaan siis hyvää yhteistyötä myös kaivoslain uudistamisen viemiseksi oikeaan suuntaan. Ei lopeteta nyt, kun vasta saimme äänemme kuuluviin!

Dievasčoahkkima nubbi beaivi gáiddusin Uruváris. Täysistunnon toinen päivä etänä Uruvaarasta.

Hálidan das ruvkelága sáttaságastallama Suoma Sámedikki čoahkkima 3/2020 álggus muitalit Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusa birra ja čilget dan bokte ruvkelága ođastandárbbuid. Min álbmotlihkadus čokkii mannan gease lagabui 40 000 nama adressii, mii buktá ovdan, ahte mii vuolláčállit eat hálit ruvkedoaimmaid Giehtaruohttasii, mii eallá buhtes luonddus ja dan suvdilis geavaheamis.

Adreassa álggahii geassemánus roahkkadis stáhtaborgár, sámi boazonisu Ergona Duommá Ánne Minna Näkkäläjärvi reakšuvdnan Akkerman Finland Oy Helssega sturrosaš várremii Ergona siidda guohtuneatnamiidda Eanodaga Jiehtáčearu ja Dárvvatvári guvlui. Minna oaččui jođánit mielde eaktodáhtolaččaid joavkku guolásteaddjiin konsulttaide miehtá Sámi ja Suoma.

Lagabui 40 000 nama adreassas lea mearehis olu. Dat muitala das, ahte Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusas lea álbmotservoša nana doarjja miehtá Suoma. Adreassa sáhttá veardidit Ruvkeláhka Dál -álbmotálgagii, mii čokkii badjel 58 000 nama. Min adreassa ii goassege lean oaivvilduvvonge álbmotálggan, muhto dat laktasa dán ruvkelága ođastussii.

Dievasčoahkkin 18.9.2020. Täysisunto 18.9.2020.

Akkerman Finland -fitnodaga várren lea buorre ovdamearka das, mii lea endorii dálá ruvkelágas.

Ruvkesuorggi firpmát sáhttet dahkat várremiid iige dain boađe oba diehtuge báikkálaš olbmuide, Sámediggái dahje bálgosiidda. Sis ii maid leat riekti váidit várremiin. Jiehtáčearu várremiin geavai vuot nu, ahte báikkálaš olbmot deive gullat várrema birra dalle, go ledje muđuide lossa áiggit: guhkes dálvi, olu muohta, ja vel korona dasa ala.

Akkerman Finland Oy várrenguovlu lea máŋggageardásaš suodjalanguovlu. Dat lea naturaguovlu ja jekkiidsuodjalanprográmmas. Dárvvatvári meahcceguovllus leat badjel 30 áitojuvvon loddešlája ja guovllu suodjalanággan lea Suoma eanemus áitojuvvon šládja, njálla. 

Lihkká firpmát sáhttet beare almmuhit, ahte sii dahket várremiid suodjaluvvon guovlluide. Várremiid stuorámus ulbmilin lea goittotge ohcat málbmaohcanlobi guovtti jagi siste nappo válmmaštallat ruvkedoaimmaid. Dát ii leat riekta.

Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusa bargu ii nohkan lagabui 40 000 nama adreassa geigemii biras- ja dálkkadatministtar Krista Mikkosii čakčamánu álggus. Dat ii nohkan dan seamma beaivve lágiduvvon deaivvademiide iešguđet ministeriijaiguin ja ruvkeláhkabargojoavkku sátnejođiheaddjiin. Dat ii nohkan dasage, go jearahallamiid bokte juvssaimet sullii miljon olbmot ee. Radio Suoma ja MTV njuolggosáddagiin.

Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusa bargu joatkašuvvá dál ruvkelága ođastusain. Njeallje olbmo min joavkkus, Minna Näkkäläjärvi, Janne Hirvasvuopio, Anni-Helena Ruotsala ja mun doalaimet sáhkavuoruid bargo- ja ealáhusministeriija ruvkeláhkagullamis dán vahkus.

Bukten ovdan, ahte

  • Sámeguovllus galgá ođđa ruvkelága meroštallat no go -guovlun, gosa eai boađe ruvkket.
  • Eamiálbmot sámiide galgá dorvvastit duođalaš váikkuhanvejolašvuođa ruvkemearrádusaide sámeguovllus. 
  • Ruvkeláhkahápmosis lea evttohus buoridit gielddaid rievtti mearridit lávvema bokte, ahte leatgo ruvkedoaimmat vejolaččat gieldda guovllus. Dát ii dorvvas sámiid riektesajádaga. Sámiin ferte leat albma váikkuhanvejolašvuohta ruvkkiid guoski mearrádusaid dahkamii.
  • Dat ii reahkká, ahte dálá ruvkeláhka dušše beare šliipejuvvo, muhto dárbbašuvvo ollislaš ođastus.

Máŋggat dis áirraskollegain ja máŋggat dis dievasčoahkkima čuovvuin leiddet adreassa sullii 40 000 vuolláičálli joavkkus. Váimmolaš giitosat. Das leamašan stuorra mearkkašupmi, ahte mii leat ovttas bargan Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -ášši ovdii. Joatkit buori ovttasbarggu ruvkelága ođastusa ovdii. Easkahan mii oaččuimet iežamet jiena gullosii! Giitu.

Mu sáhkavuorru gáiddusoktavuođa bokte. Puheenvuorona etäyhteyden välityksellä.

Haluan tässä kaivoslain lähetekeskustelun alussa Suomen Saamelaiskäräjien kokouksessa 3/2020 kertoa Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeestä ja sen kautta avata kaivoslain muutostarpeita. Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen-kansanliike keräsi viime kesän aikana lähemmäs 40 000 nimeä adressiin, jonka viestinä on, että me allekirjoittajat emme halua mitään kaivostoimintaa Käsivarteen, jonka elinvoima perustuu puhtaaseen luontoon ja sen kestävään käyttöön. 

Adressin pani kesäkuussa alulle rohkea kansalainen, saamelainen poronainen Minna Näkkäläjärvi reaktiona Akkerman Finland Oy:n Helsingin kokoiseen varaukseen Erkunan siidan laidunmaille Enontekiön Hietakeron ja Tarvantovaaran alueelle. Minna sai nopeasti taakseen laajan vapaaehtoisporukan kalastajista konsultteihin ympäri Saamenmaata ja Suomea. 

Lähemmäs 40 000 nimeä adressissa on valtava määrä. Se kertoo siitä, että Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeellä on kansalaisyhteiskunnan laaja tuki takanaan ympäri Suomen. Vertailun vuoksi, Kaivoslaki Nyt -kansalaisaloite keräsi yli 58 000 nimeä. Meidän adressiamme ei koskaan oltu tarkoitettu kansalaisaloitteeksi, mutta sillä on yhtymäkohta meneillään olevaan kaivoslain uudistamiseen.

Akkerman Finland Oy:n tekemä varaus on nimittäin koulukirjaesimerkki nykyisen kaivoslain ongelmista. 

Kaivosalan yritykset voivat tehdä varauksia ilman että niistä tulee edes tietoa paikallisille ihmisille, Saamelaiskäräjille tai paliskunnalle. Näillä samoilla tahoilla ei myöskään ole valitusoikeutta varauksesta. Hietakeron tapauksessa tieto varauksesta saavutti paikalliset puskaradion kautta raskaan, runsaslumisen talven jälkeen ja keskellä koronahuolia. 

Akkerman Finland Oy:n varausalue on moninkertaista suojelualuetta. Se on natura-alue ja osa soidensuojeluohjelmaa. Tarvantovaaran erämaa-alueella esiintyy yli kolmekymmentä uhanalaista lintulajia ja alueen suojeluperusteisena lajina on Suomen uhanalaisin laji, naali. 

Silti alueelle saa tehdä ilmoitusluontoisen varauksen, jonka perimmäisenä tarkoituksena on hakea malminetsintälupaa kahden vuoden sisällä eli käytännössä valmistella kaivostoimintaa. Tämä ei ole oikein.

Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeen työ ei päättynyt noin 40 000 nimeä sisältävän adressin ojentamiseen ympäristö- ja ilmastoministeri Krista Mikkoselle syyskuun alussa. Se ei päättynyt samana päivänä järjestettyihin tapaamisiin eri ministeriöiden ja kaivoslakityöryhmän puheenjohtajan kanssa. Se ei päättynyt edes noin miljoona ihmistä tavoittaneisiin haastatteluihin mm. Radio Suomen ja MTV:n suorissa lähetyksissä. 

Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeen työ jatkuu nyt kaivoslain uudistuksen parissa. Neljä edustajaamme Minna Näkkäläjärvi, Janne Hirvasvuopio, Anni-Helena Ruotsala ja minä olimme kuultavina työ- ja elinkeinoministeriön kaivoslakitilaisuudessa tällä viikolla.

Toin esille, että 

  • Saamelaisalue pitää uudessa kaivoslaissa määritellä kaivosvapaaksi no go -alueeksi. 
  • Alkuperäiskansa saamelaisille pitää turvata aito vaikuttamismahdollisuus kaivoksia koskevaan päätöksentekoon saamelaisalueella.
  • Kaivoslakiluonnoksessa ehdotetaan kunnille oikeutta päättää kaavoituksella, onko kaivostoiminta mahdollista kunnan alueella. Tämä ei riitä turvaamaan saamelaisten oikeusasemaa vaan saamelaisilla pitää olla aito vaikuttamismahdollisuus kaivoksia koskevaan päätöksentekoon.
  • Pelkkä nykyisen kaivoslain viilailu ei ole tarpeeksi vaan tarvitaan kokonaisuudistus.

Monet teistä Saamelaiskäräjien edustajakollegoista ja monet teistä tämän täysistunnon seuraajista olitte adressin noin 40 000 allekirjoittajan joukossa. Sydämelliset kiitokset. Sillä on ollut suuri merkitys, että Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen on ollut meidän kaikkien yhteinen ponnistus. Jatketaan siis hyvää yhteistyötä myös kaivoslain uudistamisen viemiseksi oikeaan suuntaan. Ei lopeteta nyt, kun vasta saimme äänemme kuuluviin! Kiitos.