Saamelaiskäräjät saamelaisille: Saamelaiskäräjät saamen kansan käsissä, saamen kielten hyväksi, saamelaisen elämän tukena!
Sámi Parliament for the Sámi: Sámi Parliament in the hands of the Sámi people, for the good of the Sámi languages, supporting the Sámi way of life!
Mun lean Čiskke-Ánne Máreha Biret, Iisku-Máhte Biret, Pirita Näkkäläjärvi. Lean eret Anáris ja mu eatnigiella lea davvisámegiella. Mun lean ekonoma sihke media ja gulahallama magisttar. Lean bargan guhká fitnodatmáilmmis erenoamažit fitnodatgávppiiguin. Jagiid 2012—2016 bargen Yle Sámi hoavdan. Lean čállimin iežan musihkasuorggi nákkosgirjji Sibelius-Akademiijas sámi luođi birra.
Mun vulgen mielde politihkkii jagis 2011 daningo sisabahkken Sámediggái buollái fas ja olggobealde olbmot álge fas figgat Sámediggái. Mun hálidan sihkkarastit, ahte Sámediggi bissu sámeálbmoga gieđain. Válgabajis 2020—2023 mus lei gudni čohkkát Timosa doaibmagottis, mii hábmii sámediggeláhkaevttohusa. Dat lea mu dehalamos politihkalaš bargu dán rádjai, ja lean giitevaš doaibmagoddevásáhusas.
Politihkka lea mu dehalamos astoáigedoaibma. Lassin liikon vuojadit, buđaldit iežan siessalguoktáin, mátkkoštit ja gođđit ullobáiddiid.
Olen Pirita Näkkäläjärvi, kotoisin Inarista ja äidinkieleni on pohjoissaame. Olen ekonomi sekä median ja viestinnän maisteri. Olen työskennellyt pitkään yritysmaailmassa erityisesti yrityskauppojen parissa. Vuosina 2012—2016 toimin Yle Sápmin päällikkönä. Olen tekemässä musiikin alan väitöskirjaani Sibelius-Akatemiassa saamelaisen joiun kulttuurisesta omimisesta.
Lähdin mukaan politiikkaan vuonna 2011, koska paine Saamelaiskäräjien vaaliluetteloa kohtaan oli jälleen kasvussa ja ulkopuoliset alkoivat taas pyrkiä Saamelaiskäräjille. Minä haluan pitää huolen siitä, että Saamelaiskäräjät pysyy saamen kansan käsissä. Vaalikaudella 2020—2023 minulla oli kunnia istua Timosen toimikunnassa, joka luonnosteli saamelaiskäräjälakiesityksen. Se on minun tärkein poliittinen toimeni tähän mennessä, ja olen kiitollinen toimikuntakokemuksesta.
Politiikka on tärkein harrastukseni. Lisäksi tykkään uida, viettää aikaa veljentyttärieni kanssa, matkustaa ja neuloa villapaitoja.
I am Pirita Näkkäläjärvi from Inari and my mother tongue is Northern Sámi. I hold MSc in Economics and MSc in Media & Communications. I have worked long in the business world with mergers & acquisitions. In 2012—2016 I worked as the editor-in-chief of Sámi-language content at Yle, the Finnish Broadcasting Company. I am working on my Music doctoral dissertation at Sibelius Academy researching cultural appropriation of Sámi yoik.
I entered politics in 2011, as pressure towards the Sámi Parliament electoral roll grew and more and more outsiders tried to enter the Sámi Parliament. I want to ensure that the Sámi Parliament remains in the hands of the Sámi people. In the election period 2020—2023 I had the honour of serving in the drafting commission for the amendment of the Sámi Parliament Act. This is my most important political achievement so far, and I am grateful for the experience.
Politics is my most important hobby. I also like swimming, spending time with my nieces, travelling and knitting woolen jumpers.
Sámediggeláhkadoaibmagotti evttohus lea dál almmolaš. Lean duđavaš evttohussii.
Buorre vuoikŋa doaibmagottis
Sámediggeláhkadoaibmagotti badji lei 1.12.2020–15.5.2021 ja čohkkájin das oktan Suoma Sámedikki ovddasteaddjin. Doaibmagotti ságadoallin lei vuoigatvuohtaministeriija kansliijahoavda Pekka Timonen, ja doaibmagottis leamašan Sámedikki ja ráđđehusbellodagaid (sdb, guovddáš, ruonát, gurutlihttu, ráb) ovddasteaddjit.
Lea buorre dovdu, go guhkes, olles dálvvi bistán fidnu lea gárvvis. Doaibmagottis lei oppalohkái hui áššálaš ja konstruktiiva vuoikŋa, ja dorvvolaš ságastallanbiras. Giittán das ja buriin ságastallamiin miehtá dálvvi.
Divvut olmmošrivttiid rihkkuma
Lean duđavaš láhkaevttohussii, mii lea huksejuvvon eamiálbmot sámiid iešmearridanrievtti ala.
Doaibmagotti barggu boađus lea ollisvuohtan buorre. Mii nákciimet gávdnat čovdosa, mainna Suopma bastašii divvut olmmošriekteloavkideami, man ON olmmošriektekomitea gávnnahii válgalogahallanáššis jagis 2019, ja mii lea ain Suomas fámus. Láhkaevttohus lea dakkár, mii maid sihkkarastašii, ahte sullasaš riekteloavkideamit eai dáhpáhuva boahtteáiggis.
ON olmmošriektekomitea čovdosat eai leat dušše moaitámušat.
ON olmmošriektekomitea gávnnahii jagis 2019, ahte Suoma alimus hálddahusrievtti mearrádusat válgalogahallanáššis 2011 ja 2015 rihkkot ON siviila- ja politihkalaš rivttiid soahpamuša. SP-soahpamuš lea okta ON olmmošvuoigatvuođasoahpamušain, mii bođii fápmui Suomas 1976, ja čatná Suoma.
Dát leat áššit, mat leat váivvidan sámiid logiid jagiid ja caggan sámiid iešmearridanrivtti ollašuvvama Suomas. Dát láhkaevttohus buoridivčče dili sákka.
Evttohus ii leat dievaslaš, muhto mu mielas dat lea dakkár man sáhttá dohkkehit buriin mielain. Mii eat váidalahtti ožžon čađa buot min ulbmiliid, nugo politihkas láve máŋgii dáhpáhuvvat, muhto gávnnaimet čovdosiid, maiguin mii beassat ovddosguvlui. Guovddášbellodaga ovddasteaddji guđii sierraoaivila erenoamažit 3 §:s nappo meroštallamis. Muđui smiehttámuš lea ovttamielalaš.
Ávžžuhan lohkat olles smiehttámuša
Min dieđáhusas vuolábealde leat lassedieđut davvisámegillii. Seamma dieđáhus gávdno Sámedikki neahttasiidduin maid nuortalaš- ja anárašgillii.
Smiehttámuš lea váidalahtti dušše suomagillii, muhto ávžžuhan gal lohkat dan, daningo áššit leat ákkastallojuvvon das hui vuđolaččat.
Sáhtán muitalit lasi telefuvnnas, chattas dahje somes! Illudan gullan din kommeanttaid ja buoridanevttohusaid!
Joatkit buori ovttasbarggu ruvkelága ođastusa ovdii. Easkahan mii oaččuimet iežamet jiena gullosii! Jatketaan siis hyvää yhteistyötä myös kaivoslain uudistamisen viemiseksi oikeaan suuntaan. Ei lopeteta nyt, kun vasta saimme äänemme kuuluviin!
Hálidan das ruvkelága sáttaságastallama Suoma Sámedikki čoahkkima 3/2020 álggus muitalit Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusa birra ja čilget dan bokte ruvkelága ođastandárbbuid. Min álbmotlihkadus čokkii mannan gease lagabui 40 000 nama adressii, mii buktá ovdan, ahte mii vuolláčállit eat hálit ruvkedoaimmaid Giehtaruohttasii, mii eallá buhtes luonddus ja dan suvdilis geavaheamis.
Adreassa álggahii geassemánus roahkkadis stáhtaborgár, sámi boazonisu Ergona Duommá Ánne Minna Näkkäläjärvi reakšuvdnan Akkerman Finland Oy Helssega sturrosaš várremii Ergona siidda guohtuneatnamiidda Eanodaga Jiehtáčearu ja Dárvvatvári guvlui. Minna oaččui jođánit mielde eaktodáhtolaččaid joavkku guolásteaddjiin konsulttaide miehtá Sámi ja Suoma.
Lagabui 40 000 nama adreassas lea mearehis olu. Dat muitala das, ahte Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusas lea álbmotservoša nana doarjja miehtá Suoma. Adreassa sáhttá veardidit Ruvkeláhka Dál -álbmotálgagii, mii čokkii badjel 58 000 nama. Min adreassa ii goassege lean oaivvilduvvonge álbmotálggan, muhto dat laktasa dán ruvkelága ođastussii.
Akkerman Finland -fitnodaga várren lea buorre ovdamearka das, mii lea endorii dálá ruvkelágas.
Ruvkesuorggi firpmát sáhttet dahkat várremiid iige dain boađe oba diehtuge báikkálaš olbmuide, Sámediggái dahje bálgosiidda. Sis ii maid leat riekti váidit várremiin. Jiehtáčearu várremiin geavai vuot nu, ahte báikkálaš olbmot deive gullat várrema birra dalle, go ledje muđuide lossa áiggit: guhkes dálvi, olu muohta, ja vel korona dasa ala.
Akkerman Finland Oy várrenguovlu lea máŋggageardásaš suodjalanguovlu. Dat lea naturaguovlu ja jekkiidsuodjalanprográmmas. Dárvvatvári meahcceguovllus leat badjel 30 áitojuvvon loddešlája ja guovllu suodjalanággan lea Suoma eanemus áitojuvvon šládja, njálla.
Lihkká firpmát sáhttet beare almmuhit, ahte sii dahket várremiid suodjaluvvon guovlluide. Várremiid stuorámus ulbmilin lea goittotge ohcat málbmaohcanlobi guovtti jagi siste nappo válmmaštallat ruvkedoaimmaid. Dát ii leat riekta.
Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusa bargu ii nohkan lagabui 40 000 nama adreassa geigemii biras- ja dálkkadatministtar Krista Mikkosii čakčamánu álggus. Dat ii nohkan dan seamma beaivve lágiduvvon deaivvademiide iešguđet ministeriijaiguin ja ruvkeláhkabargojoavkku sátnejođiheaddjiin. Dat ii nohkan dasage, go jearahallamiid bokte juvssaimet sullii miljon olbmot ee. Radio Suoma ja MTV njuolggosáddagiin.
Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusa bargu joatkašuvvá dál ruvkelága ođastusain. Njeallje olbmo min joavkkus, Minna Näkkäläjärvi, Janne Hirvasvuopio, Anni-Helena Ruotsala ja mun doalaimet sáhkavuoruid bargo- ja ealáhusministeriija ruvkeláhkagullamis dán vahkus.
Dat ii reahkká, ahte dálá ruvkeláhka dušše beare šliipejuvvo, muhto dárbbašuvvo ollislaš ođastus.
Máŋggat dis áirraskollegain ja máŋggat dis dievasčoahkkima čuovvuin leiddet adreassa sullii 40 000 vuolláičálli joavkkus. Váimmolaš giitosat. Das leamašan stuorra mearkkašupmi, ahte mii leat ovttas bargan Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -ášši ovdii. Joatkit buori ovttasbarggu ruvkelága ođastusa ovdii. Easkahan mii oaččuimet iežamet jiena gullosii! Giitu.
Haluan tässä kaivoslain lähetekeskustelun alussa Suomen Saamelaiskäräjien kokouksessa 3/2020 kertoa Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeestä ja sen kautta avata kaivoslain muutostarpeita. Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen-kansanliike keräsi viime kesän aikana lähemmäs 40 000 nimeä adressiin, jonka viestinä on, että me allekirjoittajat emme halua mitään kaivostoimintaa Käsivarteen, jonka elinvoima perustuu puhtaaseen luontoon ja sen kestävään käyttöön.
Adressin pani kesäkuussa alulle rohkea kansalainen, saamelainen poronainen Minna Näkkäläjärvi reaktiona Akkerman Finland Oy:n Helsingin kokoiseen varaukseen Erkunan siidan laidunmaille Enontekiön Hietakeron ja Tarvantovaaran alueelle. Minna sai nopeasti taakseen laajan vapaaehtoisporukan kalastajista konsultteihin ympäri Saamenmaata ja Suomea.
Lähemmäs 40 000 nimeä adressissa on valtava määrä. Se kertoo siitä, että Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeellä on kansalaisyhteiskunnan laaja tuki takanaan ympäri Suomen. Vertailun vuoksi, Kaivoslaki Nyt -kansalaisaloite keräsi yli 58 000 nimeä. Meidän adressiamme ei koskaan oltu tarkoitettu kansalaisaloitteeksi, mutta sillä on yhtymäkohta meneillään olevaan kaivoslain uudistamiseen.
Akkerman Finland Oy:n tekemä varaus on nimittäin koulukirjaesimerkki nykyisen kaivoslain ongelmista.
Kaivosalan yritykset voivat tehdä varauksia ilman että niistä tulee edes tietoa paikallisille ihmisille, Saamelaiskäräjille tai paliskunnalle. Näillä samoilla tahoilla ei myöskään ole valitusoikeutta varauksesta. Hietakeron tapauksessa tieto varauksesta saavutti paikalliset puskaradion kautta raskaan, runsaslumisen talven jälkeen ja keskellä koronahuolia.
Akkerman Finland Oy:n varausalue on moninkertaista suojelualuetta. Se on natura-alue ja osa soidensuojeluohjelmaa. Tarvantovaaran erämaa-alueella esiintyy yli kolmekymmentä uhanalaista lintulajia ja alueen suojeluperusteisena lajina on Suomen uhanalaisin laji, naali.
Silti alueelle saa tehdä ilmoitusluontoisen varauksen, jonka perimmäisenä tarkoituksena on hakea malminetsintälupaa kahden vuoden sisällä eli käytännössä valmistella kaivostoimintaa. Tämä ei ole oikein.
Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeen työ ei päättynyt noin 40 000 nimeä sisältävän adressin ojentamiseen ympäristö- ja ilmastoministeri Krista Mikkoselle syyskuun alussa. Se ei päättynyt samana päivänä järjestettyihin tapaamisiin eri ministeriöiden ja kaivoslakityöryhmän puheenjohtajan kanssa. Se ei päättynyt edes noin miljoona ihmistä tavoittaneisiin haastatteluihin mm. Radio Suomen ja MTV:n suorissa lähetyksissä.
Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeen työ jatkuu nyt kaivoslain uudistuksen parissa. Neljä edustajaamme Minna Näkkäläjärvi, Janne Hirvasvuopio, Anni-Helena Ruotsala ja minä olimme kuultavina työ- ja elinkeinoministeriön kaivoslakitilaisuudessa tällä viikolla.
Saamelaisalue pitää uudessa kaivoslaissa määritellä kaivosvapaaksi no go -alueeksi.
Alkuperäiskansa saamelaisille pitää turvata aito vaikuttamismahdollisuus kaivoksia koskevaan päätöksentekoon saamelaisalueella.
Kaivoslakiluonnoksessa ehdotetaan kunnille oikeutta päättää kaavoituksella, onko kaivostoiminta mahdollista kunnan alueella. Tämä ei riitä turvaamaan saamelaisten oikeusasemaa vaan saamelaisilla pitää olla aito vaikuttamismahdollisuus kaivoksia koskevaan päätöksentekoon.
Pelkkä nykyisen kaivoslain viilailu ei ole tarpeeksi vaan tarvitaan kokonaisuudistus.
Monet teistä Saamelaiskäräjien edustajakollegoista ja monet teistä tämän täysistunnon seuraajista olitte adressin noin 40 000 allekirjoittajan joukossa. Sydämelliset kiitokset. Sillä on ollut suuri merkitys, että Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen on ollut meidän kaikkien yhteinen ponnistus. Jatketaan siis hyvää yhteistyötä myös kaivoslain uudistamisen viemiseksi oikeaan suuntaan. Ei lopeteta nyt, kun vasta saimme äänemme kuuluviin! Kiitos.
Työ- ja elinkeinoministeriön kaivoslain kuulemis- ja keskustelutilaisuus 15.9.2020. Bargo- ja ealáhusministeriija ruvkelága gullan- ja ságastallandilálašvuohta 15.9.2020. (YouTube-tallenne)
Olen Pirita Näkkäläjärvi Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeestä. Kiitän mahdollisuudesta puheenvuoroon. Aluksi pari sanaa liikkeestämme ja sen jälkeen keskityn saamelaisten alkuperäiskansaoikeuksiin.
Ei kaivoksia Suomen Käsivarteen -liikkeellä on kansalaisyhteiskunnan laaja tuki ympäri maata. Keräsimme viime kesänä yli 37 000 nimeä adressiin, jonka viesti oli, että emme halua kaivosalan toimintaa Käsivarteen, jonka elinvoima perustuu puhtaan luonnon kestävään käyttöön.
Hyvät kuulijat, Käsivarsi ja koko saamelaisalue ovat alkuperäiskansa saamelaisten koti. Meillä ei ole muuta paikkaa, missä harjoittaa perinteisiä elinkeinojamme. Ne puolestaan kannattelevat kaikkia saamen kieliä ja meidän kulttuuriamme. Alkuperäiskansa saamelaisten perustuslailliset oikeudet tulee aidosti turvata kaivoslain uudistuksessa, sillä saamelaiset eivät ole sidosryhmä vaan saamelaiset ovat oikeudenomistajia.
Meille esitellyssä luonnoksessa hallituksen esitykseksi (HE) uudeksi kaivoslaiksi on hyviä aineksia. Siinä sanotaan, että alkuperäiskansa saamelaisten oikeus ylläpitää ja kehittää kieltään ja kulttuuriaan on katsottava niin perustavanlaatuiseksi oikeudeksi, että saamelaiskäräjillä ja kolttien kyläkokouksella on jatkossa oltava valitusoikeus varauspäätöksiä koskevissa asioissa. Lisäksi jäljennös varauspäätöksestä olisi jatkossa toimitettava saamelaiskäräjille ja kolttien kyläkokoukselle.
Arvoisa kaivoslakityöryhmä, näiden ehdotusten suunta on oikea. Liikkeemme on kuitenkin toistuvasti tuonut esille, että kaivoslain uudistuksessa ei pelkkä viilaaminen riitä. Tähän mennessä esitelty HE-luonnos jää valitettavasti monilta osin vasta viilailujen tasolle eikä vaikuta kokonaisuudistukselta.
Liikkeemme on tuonut esille, että saamelaisalue pitää uudessa kaivoslaissa määritellä no go -alueeksi. Saamelaisalue pitäisi rauhoittaa varauksilta, malminetsintäluvilta, kaivosluvilta ja vastaavilta. Vähintäänkin saamelaisille pitää turvata aito vaikuttamismahdollisuus kaivoksia koskevaan päätöksentekoon saamelaisalueella. HE-luonnoksessa ehdotetaan kunnille oikeutta päättää kaavoituksella, onko kaivostoiminta mahdollista kunnan alueella. Tämä ei riitä turvaamaan saamelaisten oikeusasemaa. Uudessa kaivoslaissa, ja myös tulevassa saamelaiskäräjälain uudistuksessa, pitää turvata oikeutemme vapaaseen ja tietoon perustuvaan ennakkosuostumukseen, ml. aidot neuvottelut ja vaikutusten arviointi. Vaikutusten arvioinnissa tulee ottaa huomioon alueen käyttömuotojen kumulatiiviset vaikutukset saamelaisten oikeuteen harjoittaa kulttuuriaan sekä huomattavan haitan kielto.
Ennakkosuostumuksen periaatteen, vaikutusten arvioinnin ja heikentämiskiellon tulee olla vahvemmin koko uuden kaivoslain pohjana. Mitään uutta ei kuitenkaan tarvitse keksiä kaivoslakia varten. Mm. perustuslaista, KP-sopimuksesta ja alkuperäiskansojen oikeuksien julistuksesta löytyvät selkeät nuotit. Ohjeistusta Suomen oloihin löytyy oikeusministeriön neuvotteluvelvoitemuistiosta ja esimerkiksi Miltä sopu näyttää -hankkeen tiivistelmästä saamelaiskulttuurin heikentämiskiellosta.
Mun lean Pirita Näkkäläjärvi Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusas. Giittán vejolašvuođas sáhkavurrui. Vuos moadde sáni min lihkadusas ja dan maŋŋá vuojun sámiid eamiálbmotrivttiide.
Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -lihkadusas lea nana álbmotservoša doarjja miehtá Suoma. Mi čokkiimet mannan gease badjel 37 000 nama adressii, mii buvttii ovdan, ahte mii eat hálit ruvkesuorggi doaimmaid Giehtaruohttasii, mii eallá buhtes luonddu suvdilis geavaheamis.
Buorit guldaleaddjit, Giehtaruohtas ja olles sámeguovlu lea eamiálbmot sámiid ruoktu. Mii ii lea eará sadji, gos hárjehit min árbevirolaš ealáhusaid. Dat fas guddet buot sámegielaid ja min kultuvrramet. Eamiálbmot sámiid vuođđolágalaš rivttiid galgá duođaid dorvvastit ruvkelága ođastusas, daningo sámit eai leat čanusjoavku ‒ sámit leat riekteoamasteaddjit.
Midjiide ovdanbuktojuvvon hápmosis ráđđehusa evttohussan (RE) ođđa ruvkeláhkan leat buorit oasit. Das daddjojuvvo, ahte eamiálbmot sámiid rievtti doalahit ja ovddidit gielaset ja kultuvrraset ferte oaidnit nu prinsihpadási riektin, ahte Sámedikkis ja nuortalaččaid giličoahkkimis ferte dás duohko leat váidinriekti várrenmearrádusáššiin. Lassin kopiija várrenmearrádusas galga sáddejuvvot Sámediggái ja nuortalaččaid giličoahkkimii.
Árvvus atnojuvvon ruvkeláhkabargojoavku, dát evttohusat leat jo rivttes guvlui. Min lihkadus lea goittotge máŋgii buktán ovdan, ahte ii reahkká, ahte ruvkelága ođastusas dahkkojuvvojit uhca šliipemat. Dán rádjai ovdanbuktojuvvon RE-hámus báhcá váidalahtti máŋgga oasis easka šliipema dássái iige dat oro leamen ollislaš ođastus.
Min lihkadus lea buktán ovdan, ahte sámeguovllu galgá ođđa ruvkelágas meroštallat no go -guovlun. Sámeguovllu galgá ráfáidahttit várremiin, málbmaohcanlobiin, ruvkelogiin ja sullasaččain. Unnimustá sámiide galgá dorvvastit duođalaš váikkuhanvejolašvuođa ruvkemearrádusaide sámeguovllus. RE-hápmosis lea evttohus, ahte gielddaide addojuvvo riekti mearridit lávvema bokte, ahte leatgo ruvkedoaimmat vejolaččat gieldda guovllus. Dát ii dorvvas sámiid riektesajádaga. Ođđa ruvkelágas, ja maiddái boahttevaš sámediggelága ođastusas, galgá dorvvastit min vuoigatvuođa friddja, diehtui vuođđuduvvi, ovddalgihtii addojuvvon miehtamii, mii sisttisdoallá duođalaš ráđđádallamiid ja váikkuhusaid guorahallama. Váikkuhusaid guorahallamis galgá váldit vuhtii guovllu iešguđet geavahanvugiid kumulatiiva váikkuhusaid sámiid riektái hárjehit kultuvrraset sihke mearkkašahtti hehttehusa gildosa.
Ovdamiehtama prinsihpa, váikkuhusaid guorahallan ja heajuidahttingielddus galget leat nannosabbot olles ođđa ruvkelága vuođđun. Maidege ođđa ii goittotge dárbbaš kekset ruvkelága várás. Ee. vuođđolágas, KP-soahpamušas ja UNDRIP:as gávdnojit niesttit. Rávvagat Suoma diliige gávdnojit riekteministeriija ráđđádallangeatnegasvuohtamuitočállosas ja ovdamearkan Makkár soabalašvuohta lea olggosoaidnit -fidnu čoahkkáigeasus sámekultuvrra heajuidahttingildosis.
Lohppii dajan, ahte doarjjon dán dilálašvuođas hállan eará Ii ruvkkiid Suoma Giehtaruohttasii -joavkku ovddasteaddjiid Minna Näkkäläjärvi, Janne Hirvasvuopio ja Anni-Helena Ruotsala oainnuid ja evttohusaid. Paljon kiitoksia, olu giitu.
Álggahan dán bloggačállosa seamma áššiin, mas geavahin sáhkavuoru Suoma Sámedikki dievasčoahkkima doaibmamuitalusságastallamis 26.6.2020, muhto joatkkan de vel čiekŋalabbui go ovtta sáhkavuorus lea vejolaš mannat.
Lue Saamelaiskäräjien täysistunnossa 26.6.2020 pitämästäni, YK:n ihmisoikeuskomitean ratkaisuja käsittelevästä puheenvuorostani suomeksi lyhyesti Janne Hirvasvuopionblogista.
Doaibmamuitalusa álggus dehalamos áššit: válggat ja olmmošriektekomitea čovdosat
Oassálastin riikka tv:a prográmmaide lea álo riska sámiide. Dán beaivegirjjis muitalan proseassas ja jurdagiin Svenska Yle dokumeantta Jag är same duohken.
6.6.2020
Svenska Yle sámedokumeanta Jag är same bođii Yle Areenai, ja seamma beaivve almmustuvai maiddái artihkkal Från Enare till Helsingfors ‒ nio bilder av att vara same idag. Ožžon lihkus lohkat ovddalgihtii artihkkala osiid, mat guske mu, ja evttohit njulgemiid faktafeaillaide, mat ledje ain báhcán tekstii, vaikke dokumentarista lei bargan sámeáššiiguin čavčča 2019 rájes.
Ledjen beassan gullat iežan osiid dokumeanttas jietnabáddin ovddalgihtii, muhto lihkká ballen oaidnit ollisvuođa. Ledjego dokumentii báhcán áššefeaillat sámiid birra? Maid osiid mu viđa jearahallamis Ijahis ijas, PwC:s, olgoministeriijas, Kiasmas ja Sámedikki ortniiduvvančoahkkimis dokumentarista lei geavahan? Man rollii dokumentarista lei mu bidjan vs. eará olbmot dokumeanttas?
Loahppaboađus lei goittotge lihkus áibbas buorre. Dokumeanta addá ovtta gova sámi servošis Suoma bealde ja gudnejahtan journalistta válljemiid.
Jearahallama maŋŋá čállen ustibii dieđu, ahte vásáhus lei lossat. Lossat danin, ahte fáttát ledje nu olu, ja danin, go juohke gažaldahkii fertii geahččalit vástidit nu bures, ahte lea áibbas seamma mii vástádus geavahuvvo ja man oktavuođas.
PS. Lávvardaga maŋŋá Svenska Yle joavku lei mearridan, ahte sii hálidit joatkit mu eallima čuovvuma Helssegis. Danin sii hálidedje govvet, go lávkejin Helssega-girdái sotnabeaivve.
Golggotmánu álgu 2019
Vuosttas deaivvadeapmi Svenska Yle joavkkuin Helssegis. Sii hálidedje govvet mu mu gávpotbirrasis. Bargen dalle fitnodatgávperáđđeaddin PwC:s ja ožžon bargoaddis lobi buktit govvenjoavkku firpmá almmolaš lanjaide. Svenska Yle ii dieđusge sáhttán govvet mu bargamin min kundariid luhtolaš prošeavttaiguin. Mis lei goittotge barggu vuolde PwC oassálastin Sámedikki ordnen sámi giellavahkkui. (Jorgalin PwC árvvuid davvisámegillii ja dagaimet dain screensavera, mii jorai 1200 PwC bargi dihtoriin miehtá Suoma guokte(!) vahku.) Svenska Yle oaččui govvet giellavahku válmmaštallama ovttas PwC gulahallanolbmuiguin. Dát oassi ii goittotge geavahuvvon dokumeanttas.
Giellačoahkkima maŋŋá dokumentarista dagai nuppi guhkes jearahallama muinna. Das bođii várra guhkit go mun ja sii ledje plánenge, daningo sis ledje nu viiddes gažaldagat, ahte daid čilgemii vuđolaččat manai olu áigi. Dán jearahallamis ii dáidán geavahuvvot tv-prográmmas geavatlaččat mihkkege. Sivvan lei várra dat, ahte mannen nu detáljadássái sámi ásaidahttingažaldagaide, eananvuoigatvuođaide ja sámediggelága riektehistorjjálaš teknihkálašvuođaide, ahte daid lei menddo váttis bidjat oassin oanehis tv-dokumeantta.
(Dát lei muđui sámediggeválggaid maŋŋá ja sáhka lei maid das, ahte makkár plánat mus leat politihkás.)
Golggotmánu loahppa 2019
Deaivvaimet fas govvenjoavkkuin Helssegis. Iđđes Svenska Yle lei čuovvumin mu olgoministeriijas, gosa ođđa árktalaš ja antárktalaš ambassadevra Petteri Vuorimäki lei bovden mu. Sivvan galledeapmái lei Students on Ice -fidnu, gos ledjen borgemánus 2019 Kalaallit Nunaatis ja Davvi-Kanadas vuosttas EU sádden skuvlejeaddjin. Svenska Yle oaččui govvet deaivvadeami álggus, muhto loahpas báziimet ságastallat dušše gaskaneamet olgoministeriija veagain. Govat deaivvadeami álggus eai goassege geavahuvvon tv-prográmmas.
Olgoministeriija maŋŋá Svenska Yle govvenjoavku hálidii deaivat Kiasmas. Sii hálidedje govvet mu geahččamin Outi Pieski installašuvnna ja Marja Helander filmma. (Danin mus lei gákti badjelis Kiasmas, go ledjen boahtimin olgoministeriijas.) Čaibmen govvenjoavkui, ahte dás boahtá dakkár Pirita Näkkäläjärvi Looking At Things -dokumeanta. Dáiddagovvemiid maŋŋá dagaimet oanehis jearahallama, mii gieđahalai eanaš dan, man unnán suopmelaš servodagas lea diehtu sámiid birra ja man olu sámit gártet skuvlet váldoálbmoga áibbas vuođđoáššiin. Dán jearahallamis ii dáidán boahtit mihkkege prográmmii.
Skábmamánnu 2019
Dokumentarista lei geahččamin, go Venetsia biennálas 2019 Suoma ovddastan filbma The Killing of Čáhcerávga, mas juigen ja čájáhallen, čájehuvvui vuosttas háve Helssegis. Govvejeaddji ja jietnaalmmái eaba lean mielde, nu ahte dán dáhpáhusas ii boahtán mihkkege dokumentii. Suddu, daningo dán fidnus mun ledjen dahkkin ja dáiddarin inge beare geahččamin eará olbmuid dahkan dáidaga.
Guovvamánnu 2020
Svenska Yle bođii nuppe háve Anárii govvet Sámedikki ortniiduvvančoahkkinvahkus. Gearggaimet deaivat easka justa ovdal ortniiduvvančoahkkima álggu dan meare, ahte govvejeaddji bijai munnje mikrofovnna. Sii hálidedje govvet ja báddet dan, go Sámediggi ja mun lávlluimet Sámi soga lávlaga.
Dalán lávluma ja nammačuorvuma maŋŋá dáhpáhuvai oalle erenoamaš episoda, mas dokumentarista beasai ieš vásihit makkár doaibman sámeáššiiguin lea. Moadde suomamielat sámediggeáirasa dahke nummira das, ahte Svenska Yle joavku lei govvemin almmolaš Sámedikki čoahkkimis. Nubbi dokumeantadahkki Suvi West, guhte lei maid govvemin báikki alde, dajai Yle Sámi jearahallamis, ahte su mielas ahte gažaldagas lei sensureren- ja jávohuhttiniskkadeapmi, ja vuohki mainna geahččalit jaskkodahttit rabas ságastallama ja giddet daid olbmuid njálmmi, geat figget buktit áššiid ovdan.
Sámediggeáirasat Inka Kangasniemi ja Anu Avaskari háliideigga ráddjet dokumentáraid govvema Sámedikki ortniiduvvančoahkkimis Anáris odne guovvamánu 27. beaivve. Kangasniemi válddii ovdan sáhkavuorustis dan, ahte dokumentáraid govvemis ii leat boahtán ovddalgihtii diehtu sidjiide, ja son háliida diehtit, makkár oktavuođas son čájehuvvo dokumentárain.
– Mun bivddášin, ahte in oidnošii govain ja mu eai filbmešii.
Kangasniemi gáibidii dokumeantadahkkiin čilgehusaid dokumeanttaid sisdoaluin e-boasta bokte. Yle Sápmi ii leat velá ožžon Inka Kangasniemi kommenteret sávaldagas govvengildosis.
Dokumeantadahkki Mikaela Weurlander Svenska Yles muitalii čoahkkima álggus iežas prošeavttas, man sii leat govvemin ja čilgii, ahte almmolaš sajis galggašii leat lohpi govvet. Weurlander namuhii, ahte sii leat dahkamin diimmu guhkkosaš dokumentára, mas muitalit sápmelaččain ja masa leat jearahallan máŋggaid olbmuid.”
Dát episoda lei áibbas dárbbašmeahttun. Dieđán maid, ahte váidaleaddjiide lei sáddejuvvon ovddalgihtii oalle dárkilis diehtu das, maid ja masa Svenska Yle lea Sajosis govvemin. Na, nuppe dáfus lei buorre, ahte dokumeantajoavku gárttai ieš vásihit dán. Ja váidaleaddjit fas dahke sámiide bálvalusa, go gilde iežaset govvema dokumentii. Seasttašuvaiba sadji ja mielde ii boahtán sin disinformasuvdna ja populisma.
Svenska Yle jearahalai mu vel oktii ortniiduvvančoahkkima nuppi beaivve lunšabottus. Mus lei hui fámuiduvvan dovdu ja muitalin rámis mo min sámemielat áirasiid joavku lei nákcen jorgalit sátnejođiheaddjigilvvu Tuomas Aslak Juuso vuoitun jienaiguin 16‒5. Muitalin maid, man buorre dovdu lei leat válggaiguin válljejuvvon Sámedikki lahttu, ja beassat áibbas virggálaččat bargat iežas váibmoáššiiguin. Nuppe dáfus muitalin mán ártegis dovdu lei čuožzut doppe čoahkkima ovddabealde dan dilis, go in lean gilvohallamin Sámedikki presideantagilvvus, vaikke iežan agi, duogáža, bargovásáhusa ja beroštumiid vuođul dat livčče leamašan hui lunddolaš, muhto ahte eallin manai dál ná ja juohkeláhkai kombinašuvdna Helena Director-bargu ja Sámedikki lahttovuohta doaibmá hui bures. Dán jearahallamis ii boahtán mihkkege prográmmii.
Njukčamánnu 2020
Ledjen koronaáigodaga gáiddusbarggus Anáris, go dokumentarista válddii oktavuođa. Dokumeanta lei measta gárvvis ja son fálai munnje vejolašvuođa guldalit iežan jietnabáttiid dokumeanttas. Giiten doaimmaheaddji vejolašvuođas dárkkistit iežan sitáhtaid, vaikke jearahallon olmmošin mus ii diedusge leat váldi váikkuhit doaimmaheaddji journalistalaš válljemiidda. Nuppe dáfus, mu beales buot maid ledjen dadjan oaččui bidjat olggos.
Dán muttus ii lean vel diehtu, goas dokumeanta boahtá olggos, muhto dat lei dieđus, ahte koronadili dihte dokumeantta čájeheapmi tv:s sirdašuvai álgoálgosaš plánain.
Miessemánnu 2020
Ožžon dokumeantadahkkis dieđu, ahte dokumeanta Jag är same čájehuvvo Yle Femis/Teemas geassemánu 9. beaivve 2020 diibmu 18.30 ja nuppádassii geassemánu 12. beaivve 2020 diibmu 10.
Lean smiehtadan vejolaš duohtavuođa- ja soabadankomiššuvnna Suoma bealde ja vuosttamužžan bođii millii, ahte sámepolitihkás gártá ráhkkanit beahttášumiide.
Duohtavuođa- ja soabadankomiššuvdna lea oalle erenoamaš politihkálaš proseassa danin go Suoma Sámediggi lea ieš dan hálidan. Oalle erenoamaš lea datge, ahte mii vel dán muttus, go leat ráhkkaneamen nammadit komissáraid, gártat ballat, ahte olles proseassa manná endorii.
Muhtin cuiggodii mu sámediggeválggaid áigge sosiála medias, ahte manin lean nu pessimisttalaš sámediggelága birra.
Mu mielas sámepolitihkás sáhttá leat oktanaga hui idealista (ČSV!), muhto maiddái dovddastit daid realitehtaid, maid siste mii sámepolitihká geahččalit Suomas ovddidit njeallje jagi ain hávil. Seamma áigge sáhttet leat hui idealistalaš guhkit áiggi mihttomearit, muhto lea maiddái vejolaš árvvoštallat, ahte makkár boađus lea oktanaga realistalaš ja dohkkálaš lagasáiggis. Ovdamearkka dihtii sámediggelágas mii diehtit, ahte Suoma stáhtas leat dihto čavga gáibádusat Alimus hálddahusrievtti rollas, main dat ii dáidde luohpat ‒ ii, vaikke mii sámit mo hálidivččiimet nannet láhkaásaheamis iežamet iešmearrideami eamiálbmogin (nu johtilit go vejolaš).
Vejolaš duohtavuođa- ja soabadankomiššuvdna sáhttá bargat olu buori.
Dat lea čielggas, ahte sámit leat struktuvralaččat vealahuvvon Suoma iehčanasvuođa áigge mearrádusaid dahkamis, skuvlavuogádas, dearvvasvuođabálvalusain, eanangeavaheamis, boazodoallolágas ja nu ain. Dat lea čielggas, ahte Suomas váilu diehtu sámiid birra. Dat lea čielggas, ahte Suoma servodat ii leat huksejuvvon go ovtta álbmoga eavttuiguin. Lea erenoamaš buorre, jos duohtavuođa- ja soabadankomiššuvdna beassá vuđolaččat čielggadit ja čilget dáid áššiid iežas raporttas. Suoma stáhta galgá de váldit raportta duođas ja divvugoahtit áššiid.
Duohtavuođa- ja soabadankomiššuvdna lei okta Suoma Sámedikki válgabaji 2016‒2020 stuorámus fidnuin. Mandáhtta gárvánii maŋimuš dievasčoahkkimii 17.12.2019, mas Sámediggi dohkkehii duohtavuođa- ja soabadanproseassa mandáhta. Dohkkeheapmi ii lean ovttamielalaš: logis jienastedje mandáhta dohkkeheami bealis, njealjis vuostá ja okta guđii guoros jiena.
Ieš livččen sirdán mearrádusa duohtavuođa- ja soabadanproseassa mandáhtas Sámediggái 2020‒2023.
Mandáhta ii livčče gánnehan dohkkehit menddo álkit, daningo das Suoma Sámediggi massii ovtta koartta ráđđádallamiin.
Mis livčče olu eanet ráđđádallanfápmu, jos duohtavuođa- ja soabadanmandáhtta livčče ain rabas. Lean hui fuolas dan dilis, ahte mis galggašii álgit duođalaš soabadanproseassa, muhto seamma áigge Suoma stáhta ii vuollán divvut sámediggelága ng. sápmelašmeroštallama dakkárin, ahte Sámediggi sáhtášii dan dohkkehit. Iibat dat livčče buot buoremus vuođđu olles duohtavuodá- ja soabadanprosessii, ahte stáhta čájehivčče ovdamearkka soabadanvuoiŋŋas, ja divttášii sámiid ieža mearridit dakkár sámediggelága, mii min álbmogii heive. Ja mii oaččošeimmet hábmet sápmelašmeroštallama duohtavuođa vuođul, nappo historjjálaš fáktaid ja álbmogiidgaskasaš geatnegasvuođaid vuođul.
Ja, diehtitgo mii velge doarvái bures, mii lea Suoma stáhta motivasuvdna ng. soabadanprosessii?
Stáhta orru leamen hui čatnašuvvan duohtavuođa- ja soabadankomiššuvdnii. Jo golbma stáhtaministtara guovtte iešguđet bellodagas (Juha Sipilä (guovd.), Antti Rinne (sd) , Sanna Marin (sd)) leat soabadanproseassa ovddidan. Leago sivvan dat, ahte Suopma hálida beassat čevllohallat duohtavuođa- ja soabadankomiššuvnnain ON:s ja muitalit álbmogiidgaskasaš arenain, man bures Suopma lea ordnen “iežas eamiálbmoga” áššiid? Váldoálbmotge orru liikomin soabadallankonseavttas hui olu ‒ lešgo danin, ahte tearbma geažida, ahte stáhta ii okto leat sivalaš masage.
Professor Rauna Kuokkanen dajai jagis 2017 mu jearahallamis, ahte jos Suoma stáhta duođas háliida álggahit soabadanproseassa ja ahte sámit servet dasa, lea vealtameahttun ahte stáhta čájeha dan maiddái iežas daguid ja sátneválljemiid bokte. Rávdná dajai maid, ahte jos deattuha soabadallama ovdalgo leat láhččán dasa nana vuođu, dat ii boađe lihkostuvvat.
Duohtavuođa- ja soabadankomiššuvnna bargu ferte vuođđuduvvat historjjálaš fáktaide.
Orru áibbas jáhkkemeahttun, ahte dan gártá oba čállitge dahje dadjatge jitnosit. Eaibat buot proseassat Suomas vuođđuduva fáktaide? Sanna Marina ráđđehusprográmmasge daddjojuvvo, ahte sin doaimmat vuođđuduvvet dutkojuvvon dihtui.
Váidalahtti mii dieđusge diehtit, ahte Suomas čuolbman lea dat, ahte sámiid historjá lea botnjojuvvon jo máŋgalot jagi. Juobe akademiija lea proaktiivalaččat oassálastán disinformašuvnna jorgaleapmái mahkká akademalaš diehtun. Jos duohtavuođa- ja soabadankomiššuvnna bargu álgá, nu dan eaktun ferte leat, ahte historjjálas fáktat gudnejahttojuvvojit.
Go geassá visot oktii, nu duohtavuođa- ja soabadanproseassas orrot leamen vel olu riskkat.
Muhto dego máŋgga earáge mearrádusain, nu mii fertet eallit dainna ovddit Sámedikki mearrádusain duohtavuođa- ja soabadankomiššuvnna birra ‒ jos de Sámediggi ii vácce eret olles proseassas vel man nu muttus.
Ozan vel sániid dan buorre dovdui, mii maŋŋebárgga válgapanelas Helssegis bázii!
Giittán lágideaddjiid Inka Musta ja Raila Pirinen, go láhčiide saji hui vuogas ságastallamii sihke sáme- ja suomagillii. (Stuorra erohus dasa, ahte Yle Sápmi válgapanela vahku ovdal lágiduvvui dušše suomagillii.)
Guovttegiel ságastallan ovdánii hui njuovžilit miellagiddevaš gažaldagaid vuođul. Mis lei bures áigi čilget iežamet oainnuid oalle vudolaččat. Evttohassan lei erenoamaš mávssolaš gullat maid eará evttohasat Janne Hirvasvuopio, Kaisa-Mari Jama (mu fuolki Gihtiid bokte!) ja Anni Koivisto sámepolitihkalaš gažaldagain oaivvildit.
Bajimus dovdu panela maŋŋá ikte eahkes lei, ahte mii geahččaleimmet ohcat áššiid mat ovttastahttet min. Vuoikŋa panelas lei, ahte mii geahččaleimmet ovttas hutkat čovdosiid min hástalusaide.
Mii geahččaleimmet válgapanelas huksegoahtit ovttas juoidá mii lea nannosot go ovdal.
Panelas mii eat geahččalan gilvalit (vaikke muhtun erohusat lunddolaččat maid vuhttojedje), muhto doarjut nubbi nuppi. Mii nanniimet nubbi nuppi. Mii geahččaleimmet válgapanelas huksegoahtit ovttas juoidá mii lea nannosot go ovdal.
Giitu maid olbmuide, geat ledje boahtán báikki ala guldalit ja jearrat gažaldagaid!
Livčče dehalaš, ahte Suoma sámediggeválggain čađa beasašivčče maiddái evttohasat, geat leat bajásšaddan sámeguovllu olggobealde dahje gávpogiin. Sis lea dakkár áššedovdamuš, mii sámedikkis dárbbašuvvo vai dat bastá fuolahit, ahte sámit sámeguovllu olggobealde ožžot maid dan doarjaga, man sii dárbbašit.
Koitan vielä pukea sanoiksi sitä hyvää tunnetta, joka Helsingin tiistaisesta vaalipaneelista jäi!
Kiitän järjestäjiä Inka Mustaa ja Raila Piristä onnistuneen keskusteluympäristön luomisesta sekä saamen- että suomenkielellä. (Suuri ero sille, että Yle Sápmin vaalipaneeli viikkoa aikaisemmin oli järjestetty vain suomeksi.)
Kaksikielinen keskustelu oli sujuvaa mielenkiintoisten kysymysten pohjalta. Meillä oli hyvin aikaa selittää näkemyksiämme melko perusteellisesti. Ehdokkaana oli arvokasta kuulla mitä muut ehdokkaat Janne Hirvasvuopio, Kaisa-Mari Jama ja Anni Koivisto saamelaispoliittisista kysymyksistä ajattelevat.
Päällimmäinen tunne paneelin jälkeen eilen illalla oli, että paneelissa oli sellainen henki, että koitimme etsiä meitä yhdistäviä tekijöitä. Koitimme yhdessä miettiä ratkaisuja saamelaisten kohtaamiin haasteisiin.
Me koitimme vaalipaneelissa alkaa rakentaa yhdessä jotain aiempaa vahvempaa.
Paneelissa emme pyrkineet kilpailemaan (vaikka joitain eroja luonnollisesti alkoi myös löytyä) vaan tukemaan toisiamme. Vahvistimme toisiamme. Me koitimme vaalipaneelissa alkaa rakentaa yhdessä jotain aiempaa vahvempaa.
Kiitos myös kaikille, jotka olitte tulleet paikan päälle kuuntelemaan ja kysymään kysymyksiä!
Toivon sydämestäni, että Suomen saamelaiskäräjävaaleissa läpi pääsee myös ehdokkaita, jotka ovat varttuneet saamelaisalueen ulkopuolella tai kaupungeissa. Heillä on sellaista asiantuntemusta, jota saamelaiskäräjät tarvitsevat, jotta pystytään huolehtimaan, että saamelaisalueen ulkopuolella asuvat saamelaiset saavat sitä tukea, jota he tarvitsevat.
Muitalan Yle Sámi válgamášenis, ahte Mari Boine lea mu ovdagovva. Lean válljen osiid su ČSV-anthemain iežan golbma válgalohpádusa oktavuhtii!
Kerron Yle Sápmin vaalikoneessa, että Mari Boine on esikuvani. Olen valinnut osia hänen ČSV-anthemeistaan kolmen vaalilupaukseni yhteyteen!
I tell in the Yle Sápmi election machine that Mari Boine is my role model. I have chosen parts of her ČSV anthems to illustrate my three election promises!
MAID LOHPIDAN
1. “It šat duolmma mu!” – Lohpidan, ahte in vuollán, vaikke olggobeale fámut geahččalit deaddit, unohastit, delegitimiseret, heađustit ja cielahit min sámiid. Mii sámit leat eamiálbmot, ja eamiálbmogat leat dán áigge ovttaveardásaččat álbmogiiguin, main leat iežaset stáhtat. Mis lea ovttaveardásaš riekti buktit ovdan iežamet oainnuid servodatságastallamiin. Miige eat dárbbaš gillát vaššiságain ja heađusteamis. 2. “Alla hearrá guhkkin Oslos, asttat’ gullat maid mii bivdit?” – Lohpidan joatkit Suoma dálá sámedikki buori barggu nannen dihte sámiid iešmearrideami. Visot sámepolitihkas vuolgá das, ahte mis sámiin, eamiálbmogin, galgá leat riekti mearridit min iežamet áššiin, ovdamearkan gii gullá sámi álbmogii, árbevirolaš ealáhusain, ja eatnamiid ja čáziid geavaheamis. 3. “Muitte don geat su leat oahpahan” – Lohpidan doarjut buot golbma Suomas hállojuvvon sámegiela, ja daid geavaheami, bajásdoallama ja ovddideami. Geavahan ieš álo sámegiela. Fuolahan ahte sámegielat geavahuvvojit Suoma sámedikkis. Fuolahan ahte eatnigiel mánát ja bearrašat ožžot dan doarjaga man sii ánssašit. Fuolahan, ahte sámegielaid giellaealáskahttin joatkašuvvá.
VAALILUPAUKSENI
1. ”It šat duolmma mu! – Enää et paina minua alas!” Lupaan, etten lannistu, vaikka ulkopuoliset voimat yrittävät painostaa, vähätellä, delegitimisoida, häiritä ja mustamaalata meitä saamelaisia. Me saamelaiset olemme alkuperäiskansa, ja alkuperäiskansat ovat nykyään yhdenvertaisia niiden kansojen kanssa, joilla on oma valtio. Meillä on yhdenvertainen oikeus tuoda omat näkemyksemme esille julkisessa keskustelussa. Meidänkään ei tarvitse kärsiä vihapuheesta ja häirinnästä. 2. ”Alla hearrá guhkkin Oslos, asttat’ gullat maid mii bivdit?” – ”Korkea herra kaukana Oslossa, onko sinulla aikaa kuunnella mitä me pyydämme?” Lupaan jatkaa Suomen nykyisten saamelaiskäräjien hyvää työtä saamelaisten itsemääräämisoikeuden vahvistamiseksi. Kaikki saamelaispoliitikassa lähtee siitä, että meillä saamelaisilla, alkuperäiskansana, pitää olla oikeus päättää meidän omista asioistamme, kuten siitä kuka kuuluu saamen kansaan, perinteisistä elinkeinoista, ja maiden ja vesien käytöstä. 3. ”Muitte don geat su leat oahpahan” – ”Muista ketkä hänet ovat opettaneet” Lupaan tukea kaikkia kolmea Suomessa puhuttua saamen kieltä, ja niiden käyttöä, ylläpitämistä ja kehittämistä. Käytän itse aina saamea. Huolehdin, että Suomen saamelaiskäräjillä käytetään saamen kieliä. Huolehdin, että äidinkieliset lapset ja perheet saavat sitä tukea, jonka he ansaitsevat. Huolehdin, että saamen kielten kielenelvytys jatkuu.
WHAT I PROMISE IN THESE ELECTIONS
1. ”It šat duolmma mu!” – ”You don’t push me down any longer!” I promise that I will not give up despite the outside forces that attempt to pressurise, belittle, delegitimise, harass and smear us Sámi. We Sámi are an indigenous people, and indigenous peoples are nowadays equal peoples with those peoples who have their own nation states. We have an equal right to contribute our views to the public discussion. We don’t need to suffer from hate speech and harassment either. 2. ”Alla hearrá guhkkin Oslos, asttat’ gullat maid mii bivdit?” – ”Hey Mr. Almighty down there in Oslo, do you have time to listen to us?” I promise to continue the good work by the current Sámi Parliament in Finland to strengthen the self-determination of the Sámi. Everything in Sámi politics starts from the fact that we Sámi, as an indigenous people, have a right to decide over our own matters, such as the membership in the Sámi people, traditional livelihoods, and the use of land and waters. 3. ”Muitte don geat su leat oahpahan” – ”Remember who have taught them” I promise to support all the three Sámi languages spoken in Finland, and their use, maintenance and development. I will always use the Sámi language myself. I will make sure that Sámediggi uses Sámi languages. I will make sure that children with Sámi language as their mother tongue and their families get the support they deserve. I will make sure that Sámi language revitalisation continues.
VAALJALOPÁDÂSAH
1. “It šat duolmma mu!” – Mun lopedâm, ete jiem vuállán, vâik ulguubeln vyeimih keččâleh teddiđ, unohâstiđ, delegitimisistiđ, hettiđ já ciellâđ mii sämmilijd. Mij sämmiliih lep algâalmug, já algâalmugeh láá taan ääigi oovtâviärdásiih almugijguin, main láá jieijâs staatah. Mist lii oovtâviärdásâš vuoigâdvuotâ pyehtiđ oovdân jieččân uáinuid siärvádâhsavâstâlmáin. Mijgin ep taarbâš killáđ vajesaavâin já hettiimist. 2. “Alla hearrá guhkkin Oslos, asttat’ gullat maid mii bivdit?” – Mun lopedâm juátkiđ Suomâ tááláá sämitige šiev pargo nonnim tiet sämmilij jiešmeridem. Puoh sämipolitiikast vuálgá tast, ete mist sämmilijn, algâalmugin, kalga leđe riehti meridiđ mii jieččân aašijn, ovdâmerkkân kii kulá sämiaalmugân, ärbivuáválijn iäláttâsâin, já enâmij já čaasij kevttimist. 3. “Muitte don geat su leat oahpahan” – Mun lopedâm tuárjuđ puoh kulmâ Suomâst sarnum sämikielâ, já toi kevttim, paijeentoollâm já ovdedem. Mun kiävtám jieš ain sämikielâ. Mun huolâttâm, ete sämikielah kiävttojeh Suomâ sämitiggeest. Mun anan huolâ, ete eenikielâliih párnááh já perruuh uážžuh tom torjuu maid sij ansâšeh. Mun anam huolâ, ete sämikielâi kielâiäláskittem juátkoo.
VAAL-LÅPPÕÕZZ
1. “It šat duolmma mu!” – Låʹppääm, što jiõm vuâllan, håʹt åålǥbeäʹl viõǥǥ ǩiõččlâʹdde teäʹdded, occnjõõššâd, delegitimisâʹstted, heâmmeed da sloiddõõttâd miʹjjid saaʹmid. Mij sääʹm leäʹp alggmeer, da alggmeer lie ânnʼjõžääiʹj õõutverddsa meeraivuiʹm, koin lie jiijjâz riikk. Meeʹst lij õõutverddsaž vuõiggâdvuõtt puʹhtted ouʹdde jiõččân vuäinlmõõžžid õhttsažkåʹddsaǥstõõllmõõžžin. Jeäʹp ni mij taarbâž ǩeâllʼjed vââʹjjsaaǥǥin da heâmmummšest. 2. “Alla hearrá guhkkin Oslos, asttat’ gullat maid mii bivdit?” – Låʹppääm juäʹtǩǩed Lääʹddjânnam ânnʼjõž sääʹmteeʹǧǧ šiõǥǥ tuâi nââneem diõtt saaʹmi jiõččmieʹrreem. Puk sääʹmpolitiikkâst vuâlgg tõʹst, što meeʹst saaʹmin, alggmeeran, âlgg leeʹd vuõiggâdvuõtt mieʹrreed mij jiõččân aaʹššin, ouddmiârkkân ǩii kooll sääʹm meeru, äʹrbbvuõđlaž jieʹllemvuõʹjjin, da määddai da čaaʹʒʒi âânnmõõžžâst. 3. “Muitte don geat su leat oahpahan” – Låʹppääm tuärjjeed pukid kolmm Lääʹddjânnmest mainstum sääʹmǩiõl, da tõid âânnmõõžž, tuõʹllʼjummuž da ooudummuž. Âânam jiõčč pâi sääʹmǩiõl. Huõlam što sääʹmǩiõlid ââʹnet Lääʹddjânnam sääʹmteeʹǧǧest. Huõlam što jieʹnnǩiõllsaž päärna da piârri vuäǯǯa tõn tuärj kååʹtt siʹjjid kooll. Huõlam, što sääʹmǩiõli ǩiõljeälltummuš juätkkai.
Kommenttien kirjoittaminen edellyttää että olet kirjautunut.